Eurole üleminek ei seondu pelgalt hindade ja maksete ümberkonverteerimisega ning vajadusega muuta ettevõtte kasutatavat majandus- ja raamatupidamistarkvara.
Muudatused osa- ja aktsiakapitalis eurole üleminekul
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üheks olulisemaks probleemiks, millega kõik ettevõtjad eurole üleminekul paratamatult kokku puutuvad, on vajadus konverteerida senini kroonides väljendatud äriühingute osa- ja aktsiakapitalid eurodesse. Sellega seonduvaid toiminguid hakkavad reguleerima äriseadustiku muudatused, mis jõustuvad selle aasta 1. juulil. Kuigi seadus ei sunni ühtki ettevõtjat nimetatud toimingut teostama, on praktikas see siiski mõttekas võimalikult kiiresti ära teha.
Äriühingu kapitali kajastamine eurodes saab võimalikuks juba 1. juulist, s.t enne eeldatavat eurole ülemineku päeva järgmise aasta 1. jaanuaril. Seadusandja on kehtestanud ettevõtjatele mitmeid soodustusi, et toiming aegsasti ette võetaks. Näiteks on eurole ülemineku päevale järgneva aastase perioodi möödumiseni kapitali eurodesse konverteerimiseks vajalike põhikirja ning osa- või aktsiakapitali muudatuste registreerimine riigilõivuvaba.
Nimetatud aastase perioodi möödumisel küll neile, kes seda antud perioodil ei tee, mingeid otseseid sanktsioone ei rakendata, ent äriregister ei registreeri edaspidi ühtegi põhikirja muudatust ilma, et äriühingu kapital konverteeritaks eelnevalt eurodesse. Kõige otstarbekam oleks osa- või aktsiakapitali eurodesse üleviimise otsus ajatada esimesele osanike või aktsionäride üldkoosolekule, mis leiab aset pärast
1. juulit, mil äriseadustikus jõustuvad antud protsessi reguleerivad muudatused.
Vajalikud muudatused põhikirjas
Osa- või aktsiakapitali eurole üleviimise protsess ise on paraku suhteliselt keeruline. Kroonides väljendatud osa- või aktsiakapital ei konverteeru eurole ülemineku päeval automaatselt eurodesse, nagu see juhtub muude kroonides väljendatud summadega. Osa- või aktsiakapitali arvestuses eurole ülemineku peab iga äriühing otsustama individuaalselt. Selleks on esmalt vajalik muuta äriühingu põhikirja, üldjuhul tuleb samaaegselt muuta ka osa- või aktsiakapitali suurust. EVKs registreeritud seltside puhul tuleb muudatused registreerida ka seal.
Seega eeldab osa- või aktsiakapitali eurole üleviimine esmalt osanike või aktsionäride poolt põhikirja muudatuste heakskiitmist, sageli vajab samaaegselt muutmist ka osa- või aktsiakapitali suurus. Vastutulekuna äriühingutele võimaldab seadusandja kapitali eurodesse konverteerimiseks vajalike põhikirja muutmise ning kapitali suurendamise otsuste vastuvõtmist lihtsustatud korras. Sõltumata põhikirjas sätestatud kõrgendatud hääleenamuse nõuetest, saab vastavaid otsuseid võtta vastu üldkoosolekul esindatud osanike või aktsionäride lihthäälteenamusega.
Mida kapitali arvutamisel tähele panna?
Osa- või aktsiakapitali eurole üleviimine võib tekitada ka sisulisi probleeme. Selleks ei piisa olemasoleva kroonides väljendatud kapitali vahetuskursiga läbikorrutamisest. Näiteks nõuab seadus osaühingu puhul, et selle osakapital ning kõigi osanike osade nimiväärtused oleksid ühe euro täiskordsed. Olemasoleva osakapitali eurodesse konverteerimisel tuleb seega nii uus osakapital kui ka osanikele kuuluvate osade nimiväärtused ümardada summani, mis on euro täiskordne. Teisest küljest peavad osakapitali ning üksikutele osanikele kuuluvate osade ümberkonverteerimisel säilima senised osaluse proportsioonid. Esmapilgul lihtsana näiv tehe nõuab praktikas sageli keeruliste arvutuste tegemist.
Toome tabelkujul näite 40 000 krooni suuruse osakapitaliga osaühingu osakapitali ümberkonverteerimisest. Seejuures on näha, et osakapitali ning üksikutele osanikele (A, B ja C) kuuluvate osade nimiväärtuste ümberkonverteerimisel eeldatava ametliku eurole ülemineku kursi alusel (1 € = 15,6466 kr) ning saadud summade ümardamisel ühe euro täpsuseni (tulp «uus kapital», variant 1) muutuksid osanike osaluste proportsioonid (vt tulp «uus osalus» variant 1). Osaluste seniste proportsioonide säilitamiseks tuleb osanikele kuuluvate osade nimiväärtused ning osaühingu osakapital määrata tabelis variandis 2 kirjeldatud viisil, selleks tuleb samaaegselt osakapitali eurodesse konverteerimisega osaühingu osakapitali suurendada eelmiste perioodide jaotamata kasumi ülekursi või uute sissemaksete arvel.
Juhul kui äriühingu osanike või aktsionäride arv on suur ning nendevahelised osalused ei jagune antud näites konstrueeritud lihtsal viisil, võib eurodes väljendatud osa- või aktsiakapitali suuruse leidmine, mille puhul osanike osaluste senised proportsioonid säiliksid täpselt nende senisel kujul, olla keeruline.
«Õige» osa või aktsiakapitali suurus, mille puhul osanike või aktsionäride osaluste proportsioonid ei muutu on matemaatiliselt küll alati leitav, ent võib tekitada vajaduse osa või aktsiakapitali väga oluliseks suurendamiseks. Näiteks võib selguda, et 40 000 krooni suuruse osakapitaliga osaühing peab osanike seniste osaluste proportsioonide tagamiseks osakapitali eurodesse ümberarvestamisel suurendama osakapitali 4000 euroni s.t üle 1,5 korra. Vähemalt aktsiaseltside jaoks võimaldab seadusandja aktsiakapitali eurodesse konverteerimisel seetõttu alternatiivse variandi kasutamist, mille puhul õnnestub aktsionäride osaluste senised proportsioonid säilitada ilma keerukate ümberarvutuste ning ulatusliku aktsiakapitali suurendamiseta. Selleks võivad aktsiaseltsid kasutusele võtta nn nimiväärtuseta aktsiad. Selleks tuleb jällegi muuta aktsiaseltsi põhikirja, üldjuhul suurendada ka aktsiaseltsi aktsiakapitali ning registreerida muudatused äriregistris ja EVKs. Allpool on toodud näide nimiväärtuseta aktsiate kasutuselevõtt aktsiaseltsis, mille kapital on 400 000 kr ning millel on 11 aktsionäri, kellele kuulub kokku 40 000 aktsiat:
• kapital eurodes 400 000 : 15,6466 = 25 564,66 €
• arvestuslik väärtus 25 564,66 : 40 000 = 0,64 € (arvestusliku väärtuse võib ka ümardada üles nt 0,65 € või 0,70 €, üles ümardamine toob kaasa kapitali suurendamise vajaduse)
• uus aktsiakapital nimiväärtuseta aktsiate kasutuselevõtmisel: 40 000 x 0,64 = 25 600 €
• kapitali suurendamise vajadus nimiväärtuseta aktsiate kasutuselevõtmisel ülaltoodud näite puhul: 25 600,00 – 25 564,66 = 35,34 €
Suure aktsionäride arvuga aktsiaseltside puhul tuleks nimiväärtuseta aktsiate kasutuselevõttu eurole üleminekul pidada kõige soovitatavamaks variandiks.