Eksperdid: Vene spionaaž külma sõja tasemel

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX.

USAs vahele jäänud Vene spioonide mõnitamine ärritab kogenud Briti luureeksperte, kes usuvad, et KGB järeltulijate pingutusi alahinnata oleks ülim rumalus.


Maailma meedia on tundnud rõõmu FBI poolt kinni nabitud agentide pilkamisest ja kujutanud neid äärelinna soss-seppade ja – vähemalt Anna Chapmani puhul – seksisümbolitena.

Eksperdid väidavad aga, et Moskva ebaseaduslikud luurevõrgustikud kujutavad endast täna Lääne huvidele vähemalt sama suurt ohtu, kui külma sõja «parimatel päevadel». Uut tõsidust tõi juhtumisse ka kahe kahtlusaluse Michael Zottoli ja Patricia Millsinaeilne ülestunnistus, et nad tõesti Venemaa kodanikud on, kus kandsid nimesid Mihhail Kutzik ja Natalja Pereverzeva.

Kolmas kahtlusalune Juan Lazaro tunnistas juba varem, et tegutses valenime all ning oli lojaalne Vene välisluureteenistusele SVR. Üks ekspert juhtis tähelepanu sellele, et sellist liiki «uinuvaid agente» kasutavad operatsioonid on viimastel aastatel osutunud tohutult edukateks.

Kõige märkimisväärsem näide oli ekspertide sõnutsi aga Brüsselis NATO peakorteris teeninud Eesti diplomaadi juhtum, kes töötas Hispaania kodanikuks maskeerunud Vene agendi juhtimise all.

Tema kaudu venelasteni jõudnud informatsioon tekitas ekspertide sõnutsi NATO-le kahju, mille suurust on võimatu hinnata. Üks teine ekspert väitis, et Londonis on hetkel välismissioonil 30-35 Vene luureohvitseri, kes tegutsevad sama kõrgel tasemel ja sama intensiivselt, kui seda tegi KGB külma sõja päevil.

Suurbritannia ja Venemaa suhted on kõige halvemas seisus pärast nõukogude aja lõppu, seda eriti endise Vene luuraja Aleksander Litvinenko mõrva tõttu Londonis aastal 2006.

Moskva keeldus andmast Suurbritanniale välja peamist kahtlusalust, endist  KGB agenti Andrei Lugovoid. Kuigi riigid üritavad parasjagu oma pingelistele diplomaatilistele suhetele «restarti» teha, ei ole Vene luure aktiivsuse vähenemisest ei Londonis ega mujal Euroopas mingeid märke.

Kuni 50 protsenti Euroopas tegutsevatest Vene ametnikest on Financial Timesi allikate hinnagul tegelikult luureagendid. Lisaks sellele on Venemaa vallutamas uusi kõrgusi kübersõja tehnika vallas ning ei väsi urgitsemast valitsuste ja ettevõtete salastatud info kallal.
 

Copyright The Financial Times Limited 2010.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles