Kinnisvarabüroo: madal inflatsioon sööb bürooomanike kasumi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olematuks kahanenud inflatsioon võtab büroode üürileandjatelt tänavu võimaluse tarbijahinnaindeksiga indekseeritud üürihindu kergitada.
Uute üürilepingute sõlmimisel tasub pigem kokku leppida üürihinna iga-aastasesfikseeritud suurusega muutuses, soovitab 1Partner Kommertskinnisvara juhatuse liige Tanel Tarum.
«Sageli on büroopindade üürilepingutesse kirjutatud sisse iga-aastane üürihinna tõus. Suuremate üürileandjate, näiteks fondide puhul on üürihinna kerkimine seotud kindla protsendimääraga. Väiksemad üürileandjad soevad üürihinna aastase tõusu sageli tarbijahinnaindeksiga,» selgitab Tanel Tarum.
Tänaseks on tarbijahinnaindeksi tõus kahanenud olematuseni. Maikuine hinnatase oli aastatagusest vaid napi 0,1 protsendi võrra kõrgemal. Euroopa majandust kummitab hinnatõusu ehk inflatsiooni asemel sootuks deflatsioonitont.
«See tähendab, et kuigi üürileandja on oma äriplaanis ette näinud üürihinna iga-aastase tõusu, siis praktikas tal üürihinna tõstmiseks võimalust ei ole,» toob Tarum näite. Kas sellisel juhul tähendaks deflatsioon üürihinna langust sõltub juba konkreetsest üürilepingust.
«Uute üürilepingute sõlmimisel tuleks senistel tarbijahinnaindeksi kasutajatel sellest praktikast loobuda. Üürihinnal ja tarbijahinnal puudub sisuline seos. Mõistlik on kokku leppida konkreetses üürihinna iga-aastases muutmise määras. See tagab nii üürnikule, kui üürileandjale konkreetsuse ja selguse,» soovitab Tarum.
Kesklinna üürihinnad kaasaegsetes uutes hoonetes on valdavalt 12-14 €/m², vanemates hoonetes 10-13 €/m². Kesklinna läheduses olevate uute büroohoonete hinnatase on 10-13 €/m². Vanemates, kuid siiski hea kvaliteediga hoonetes on äärelinna büroode üürihind 6-10 €/m². Büroode vakantsus Tallinnas on keskmiselt 5-8 protsenti.