Nõuanded, kuidas kodu ostmine sujuks ilma suuremate muredeta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestlane ei ole mitte ainult laulurahvas, vaid suuresti ka kinnisvararahvas – kinnisvaraportaale külastab igal nädalal rohkem inimesi, kui on pidulisi sellesuvisel laulu- ja tantsupeol, kirjutab kinnisvaraportaali KV.ee turundusjuht Kristiana Põld.
Räägitakse, et osta on lihtsam kui müüa. Selleks et kodu ostmine sujuks ilma suuremate muredeta, toome välja mõned nõuanded ja ohukohad, mida silmas pidada enne ostulepingu sõlmimist.
Kinnisvara hind ja hindamine
Pakkumishind on hind, millega objekti müüki pakutakse – see aga ei pruugi olla hind, millega objekt lõpuks ostetakse. Paljudel juhtudel toimub tehing madalamal hinnatasemel, iseäranis siis, kui ei ole tegu uusehitisega.
Turuhind või ka turuväärtus on keskmine hind, millega konkreetset objekti reaalselt selles piirkonnas müüakse.
Kinnisvara hindamise akti kasutatakse pangalaenu taotlema asudes või juhul, kui kinnisvara ostja kahtleb, kas kinnisvara müügihind on õiglane. Lisaks turuväärtusele sisaldab akt objekti täpset asukohta, detailset kirjeldust ning eeldusi ja fakte, millel hindamine põhineb.
Lisaväljaminekud
Elamispinna ostuks kuluvale summale tuleks ostjal arvestada veel selliste täiendavate väljaminekutega nagu maakleritasud (kui müüjaks on maakler), notaritasud, kinnisvara hindamisakti tasu (sõltub kokkuleppest, kas selle tasub ostja või müüja), kinnisvara kindlustus ja kodulaenu lepingutasu.
Mitu ruutmeetrit ostan?
Kontrolli ja täpsusta üle, mis on ostetava objekti täpne suurus ehk elamispinna ruutmeetrite arv, maja puhul ka krundi suurus. Samuti oleks hea teada kortermaja krundi suurust ja piire.
Muudatused planeeringus
Paljudes korterites muudetakse renoveerimise käigus kinnisvara algset planeeringut. Uuri, kas see on seadustatud. Eramajade puhul veendu objekti ametlikus kasutuselevõtus. Küsi ka vastavat dokumentatsiooni – võib juhtuda, et dokumente polegi.
Puitmaja korral tasuks selgitada, kas on infot majaseene/majavammi kohta või kas seda üldse on uuritud.
Kas kõik on makstud?
Kindlasti tuleb nõuda eelmiselt korteriomanikult korteriühistu väljastatud kinnitust tasutud kommunaalmaksete kohta, muidu võib juhtuda, et uus omanik peab algatuseks eelmise omaniku võlad tasuma. Interneti ja kaabeltelevisiooni ning korteri valveteenuste tasumise kohta peaks samuti olema maksekorralduse koopiad.
Korteriühistu rõõmud ja mured
Tasuks ka uurida kortermaja elanike üldist kommunaalkulude maksedistsipliini, sest palju võlglasi tähendab võimalikke rahalisi raskusi korterelamu majandamisel.
Uuri sedagi, kas korteriühistu kasutab maja remontimiseks või hooldustöödeks pangalaenu – seetõttu võivad igakuised maksed kõrgemad olla.
Kuhu oma auto panen?
Selgita välja, millised on parkimisvõimalused kortermaja ümbruses ja kuidas need on majaelanike vahel reguleeritud. Uuri, kas majaesine tänav on omavalitsusele kuuluv või on selle «ära ostnud» mõni eraparkimist korraldav ettevõte.
Uuri kinnistusregistrit
Enne kinnisvara ostu tuleks kindlasti veenduda, et valdus ei ole arestitud, selle suhtes pole vaidlusi ning seda ei ole koormatud kolmandate isikute õigustega, nagu üürileping, pant või isiklik kasutusõigus. Infot selle kohta saab kinnistusregistrist. Kinnistusraamatu väljavõtted korteri kohta saab küsida kinnistusregistrist ja kindlasti ka maaklerilt. Kandeid vaadates tuleks tähelepanu pöörata registriandmete väljastamise kuupäevale.
Ostuga kaasnevad lepingud
Broneerimislepingut tasub sõlmida, kui näiteks kaheldakse laenu saamises, kui valitakse mitme objekti vahel või ei soovita veel kohustusi võtta. Seadus ei kohusta broneerimislepingut sõlmima. Broneerimistasu võib olla kuni 10 protsenti kinnisvara väärtusest. Leping sõlmitakse konkreetseks ajavahemikuks ning lepingust loobumise korral kuuluvad ka kõik makstud tasud tagastamisele.
Kui kinnisvara ostu-müügileping peab olema notariaalselt tõestatud, peab ka eelleping olema notariaalselt tõestatud.
Toimingud notari juures
Notariaalsesse lepingusse pane kirja kõik, milles ostja ja müüja omavahel kokku lepivad: kokkulepitud müügihind, lepingu sõlmimise kuupäev, ostetava kinnisvara seisukord, leppetrahvide tingimused ja suurused, tagatisraha suurus ning valduse vabastamise ja üleandmise kuupäev.
Vastuvõtmise-üleandmise akt on notariaalse lepingu üks osa, mille koostavad ostja ja müüja valduse üleandmise hetkel ning sinna märgitakse kõik valdusesse jäävad esemed ja mõõdikute näidud. Asjakohast teavet dokumentide kohta, mida tehingu vormistamiseks notarile esitada, saab notaribüroost.
Selleks et korteri müügilepingu sõlmimine notari juures takistusteta läheks, peaks notarit eelnevalt teavitama kõigist müüja ja ostja vahelistest kokkulepetest.
Notari deposiit
Et kinnisvaratehing oleks turvaline ja usaldusväärne, on soovitav kinnisvara eest tasumisel kasutada notarideposiiti. Kui kinnisvara soetatakse laenuga, hoolitseb raha korrektse liikumise eest pank. Kui teed ise ülekandeid, veendu, et pangakonto number oleks korrektne ja klapiks kindlasti ka saaja nimega. Vale kontonumbri või selle nimega ühtimatuse korral võib juhtuda, et raha laekub valele kontole, kust selle tagasi saamine võib kujuneda keerukaks.