Euroopa Liidu eelarve maht kasvab 2015. aastal 145,6 miljardi euroni

PM Majandus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Komisjoni uus peahoone valmis mõned aastad tagasi, nüüd soovib komisjon taas laieneda.
Euroopa Komisjoni uus peahoone valmis mõned aastad tagasi, nüüd soovib komisjon taas laieneda. Foto: AP / Scanpix

Täna Euroopa Komisjonis vastu võetud ELi 2015. aasta eelarveprojekti kulukohustused moodustavad 145,6 miljardit ja maksed 142,1 miljardit eurot.

Põhiosa kulukohustustest suunatakse tulevastele projektidele, millega tugevdada Euroopa majandust. Seevastu ligikaudu 40% maksetest on mõeldud veel 2007.–2013. aastal ELi eelarvest rahastamisele kuulunud projektide katmiseks. Samuti teeb komisjon ettepaneku vähendada veel 1% võrra oma personali, mis oleks kolmas kord kolme aasta jooksul.

«ELi eelarve tähendab, et 28 liikmesriiki ühendavad väikese osa oma vahenditest, et tuua rohkem kui 500 miljoni eurooplase jaoks maksimaalset kasu,» lisas Janusz Lewandowski.

«ELi eelarve võimaldab vältida kattuvat tegevust riiklikul tasandil ja tugevdab iga liikmesriiki, kuna ühised jõupingutused annavad killustatud tegevusest paremaid tulemusi. 2015. aasta eelarveprojekti maht on 1% kõigi liikmesriikide kombineeritud kogurahvatulust. Selles võetakse arvesse nii praeguseid kui ka tulevasi keskseid küsimusi, näiteks Ukraina kriis ja vajadus tugevdada ELi energiajulgeolekut piiratud ressursside ümbersuunamise abil.»

Kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute kavandatava suurenemise 2,1% ja 1,4% võrra neelab alla 2015. aastaks prognoositav inflatsioonimäär.

Kulukohustuste assigneeringute puhul keskendutakse mitmeaastase (2014–2020) finantsraamistiku uutele programmidele. Ligikaudu 60% kavandatavast summast on suunatud programmidele, millega toetatakse Euroopa teadustegevust ja innovatsiooni ning ettevõtjate ja noorte tegevust.

Lõviosa maksete assigneeringutest suunatakse valdkondadele, mis edendavad Euroopa majanduskasvu ja tööhõivet (+29,5% võrreldes 2014. aastaga), näiteks teadustegevus (programm «Horisont 2020»), üleeuroopalised energia-, transpordi- ning IKT võrgud (Euroopa ühendamise rahastu) ja noorte tööhõive algatus.

Maksete assigneeringuid on suurendatud ka varjupaiga, rände ja lõimumise küsimustes (+140%) ning tervise- ja tarbijakaitseks (+20%).

ELi toimimiskulud jäävad stabiilseks (ligikaudu 4,8% kogueelarvest). Nende kulude suurenemine (+1,6%) on oodatava inflatsioonimäära piires ja seega need reaalväärtuses ei kasva. 2015. aasta eelarveprojekt on kolmas järjestikune eelarveprojekt, millega vähendatakse personali 1% võrra. Komisjon on kärpinud teiste ELi institutsioonide kulusid ja taotletud ametikohti, et need oleksid paremini kooskõlas eesmärgiga vähendada personali 5% võrra viie aasta jooksul. Samuti on komisjon piiranud muid halduskulusid.

Eelarveprojekt edastatakse nõukogule (liikmesriigid) ja Euroopa Parlamendile, kes mõlemad võtavad selle kohta vastu oma seisukoha.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles