Eesti suurim nõrkus Euroopa edetabelites
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti nõrgaks kohaks on «õigete» oskustega tööjõu puudus, kirjutas Euroopa Komisjoni Eesti esinduse majandusnõunik Katrin Höövelson Eurokratis.
Esmaspäeval avaldas Euroopa Komisjon tänavused riigipõhised soovitused kõigile EL liikmesriikidele. Need näitavad, millised muudatused on kõige vajalikumad majanduskasvu soodustamiseks ja riigi konkurentsivõime parandamiseks. Rõhuasetused on eri riikides erinevad, ulatudes eelarvepuudujäägi vähendamisest ja pensionisüsteemide reformimisest energiaturu arendamiseni.
Soovituste üks mõte on see, et kuna riigid sõltuvad majanduslikult üksteisest niikuinii, siis on kasulik teada, millises olukorras on su naabrid. Soovituste teine mõte on jagada üleeuroopaliselt parimaid kogemusi ja julgustada nende abil reformide tegemist riikides, kus see muidu on sisepoliitilistel põhjustel raske.
Võrreldes teiste riikidega toetavad Eesti majanduskasvu nii korras riigirahandus kui ka soodne ettevõtluskeskkond. Eesti nõrgaks kohaks on aga «õigete» oskustega tööjõu puudus. Koguni kolm Eestile antud viiest soovitusest käsitlevad tööjõu oskuste arendamise vajadust.
Väheneva sündivuse ja vananeva rahvastiku taustal on majanduse jätkusuutlikuks arenguks oluline iga inimese panus tööturul. Seetõttu soovitab Euroopa Komisjon paremini kaasata tööturult kauaks eemale jäänud inimesi: pikaajalisi töötuid, omakseid hooldavaid või osaliselt töövõime kaotanud inimesi. Viimase sihtgrupi tööellu tagasi toomiseks on juba algatatud töövõimereform, kuid reformi edukus sõltub eelkõige sellest, kui hästi suudetakse inimesi koolituse ja tööturuteenuste abil tööleminekuks ette valmistada. Reformi elluviimiseks on järgmise eelarveperioodi eurorahadest kavandatud 169 miljonit eurot.
Tööhõive suurendamisel mängivad olulist rolli ka omavalitsused, kelle teenusteportfelli kuuluvad näiteks sotsiaal-, hooldus-, lastehoiu- ja transporditeenused. Kui omavalitsus suudab neid teenuseid heal tasemel pakkuda, siis soodustab see inimeste tööle siirdumist. Komisjon soovitab parandada kohalike omavalitsuste võimekust pakkuda neile ülesandeks pandud teenuseid, et need oleksid ühtlase kvaliteediga kättesaadavad kõigis Eesti piirkondades.
Eesti inimeste haridustase on suhteliselt kõrge. Kui aga vaadata numbrite taha, siis selgub, et ligi kolmandik tööjõust ei ole omandanud peale gümnaasiumi lõppu ühtegi eriala ning suur osa kutsekooli või ülikooli lõpetajad ei tööta õpitud erialal. Selle tulemusena ei ole inimeste oskused ja haridustase vastavuses ettevõtete tegelike vajadustega. Kvalifitseeritud tööjõu puuduse leevendamiseks soovitab Euroopa Komisjon luua rohkem võimalusi täiskasvanute täiend- ja ümberõppeks ning kutsehariduses kasutada oluliselt rohkem töökohapõhist õpet, mis seob õpingud paremini tulevase tööga.
Seega sõltub Eesti majandusedu tulevikus paljuski sellest, kui altid on täiskasvanud inimesed oma oskusi täiendama ning ümber õppima, kui hästi suudab haridussüsteem tööturu vajadustega kaasas käia ja kui targalt oskame oma inimesi tööturul rakendada.