Rõivas: valitsuse lubadustel on katteallikaid 40 miljonit eurot vajaminevast rohkem

Taavi Rõivas

FOTO: Tairo Lutter

Peaminister Taavi Rõivas ütles eile riigikogus opositsiooni arupärimistele vastates, et koalitsioonilepingus antud lubaduste katteallikaid on 40 miljoni võrra vajaminevast rohkem.

Rõivase väitel ei vasta tõele arupärijate esitatud väide, nagu oleks lubaduste ja katteallikate vahe 172 miljonit krooni.

«Esiteks, tegemist ei ole lubadustega, valitsus on kokku pannud tööplaani, valitsusliidu leppe. Valitsusliidu leppes ei sisaldu mitte lubadused, vaid konkreetsed plaanid, mis ellu viiakse. Nende konkreetsete plaanide koguhind, millele on vaja katteallikad leida, on tõepoolest 172 miljonit. Aga oluline on teada, et katteallikaid on meil enam kui 40 miljoni jagu rohkem, mis tähendab seda, et valitsusliidu lepe tervikuna parandab eelarvepositsiooni järgmisel, aga ka ülejärgmisel aastal,» ütles peaminister.

Opositsiooni küsimusele, kuidas mõjutab kütuseaktsiisi lahtisidumine teehoiust teede olukorda, vastas Rõivas, et teehoiu rahastamise vajadust hinnatakse ja selle maht määratakse riigi eelarvestrateegias üheskoos riigi teiste ülesannete rahastamiskavaga.

«Teehoiule eraldatavad summad fikseeritakse nagu ikka iga aasta riigieelarves. Täpse investeeringute kava ja teede olukorra hindab ära Maanteeamet teehoiukavas, lähtudes riigi eelarvestrateegiaga kavandatud mahtudest.»

Samuti vastas Rõivas infotunnis opositsiooni küsimusele, kuidas hakkab toimima eriotstarbelise diislikütuse ja kerge kütteõli kompensatsioonimehhanism ning kellele see kehtima hakkab.

«Kodumajapidamistele ning avaliku sektori hoonetele planeeritakse investeeringutoetust kütteseadmete väljavahetamiseks ja hoonete energiatarbe vähendamiseks. Toetusskeemi on plaanis rahastada nii CO2 kvoodi müügi tuludest kui ka Euroopa Liidu struktuurivahenditest. Transpordisektoris on plaanis kütuse kallinemine katta esmajärjekorras riigipoolse reisijateveodotatsiooni suurendamisega. Valitsuse tegevusprogrammis on kompensatsioonimehhanismide väljatöötamise lõpptähtajaks s.a neljas kvartal.»

Opositsiooni kolmanda küsimusega sooviti teada, millised on konkreetsed sammud riigi tõhusama finantsjuhtimise saavutamiseks ning kuhu kulub 15 miljonit eurot praegu, mida loodetakse sellega kokku hoida.

«Muutuvad Euroopa Liidu toetuste riikliku kaasfinantseerimise jaotamispõhimõtted. Kaasfinantseerimise vahendid nähakse edaspidi ette Rahandusministeeriumi juures, mitte ei planeerita limiite valitsemisaladele eraldi. Väljamakseid hakatakse tegema lähtuvalt tegelikust vajadusest. Seeläbi väheneb oht, et kui mõni projekt juhtub takerduma, muutub osa riigieelarve vahenditest asjatult broneerituks. Ükski projekt muudatuse tõttu kaasfinantseeringuta ei jää.,» vastas Rõivas.

Opositsiooni küsimusele, kuidas plaanitakse koalitsioonileppes sisalduvate lubadustega kaasnevaid täiendavaid kulutusi, mida tuleb katta mitte ainult järgmisel aastal, vaid ka tulevikus, samas kui kasutada on ainult ühekordsed meetmed.

«Järgnevate aastate finantsplaanis on muu hulgas nii ajutisi tulumeetmeid, näiteks täiendavaid dividende, kui ka ajutisi kulumeetmeid, näiteks Riigi Kinnisvara AS-i lisainvesteeringuid, näiteks Euroopa Liidu eesistumine. Kuid tervikuna ei oma nad määravat mõju ei tulu- ega kulupoolel. Riigi eelarvestrateegias 2015–2018 on struktuurse eelarvepositsiooni eesmärgiks ülejääk kõigil aastail, välja arvatud ülejärgmine, 2016. aasta, millal struktuurse eelarvepositsiooni tulud ja kulud peaksid olema võrdsed. Lisaks näeme ette nominaalse eelarvepositsiooni iga-aastase paranemise nii, et käesoleva aasta oodatava puudujäägi 0,7% asemel on 2018. aastal ülejääk 0,5% ulatuses,» vastas Rõivas.

Viienda küsimusega soovis opositsioon teada, miks peaminister toetab inimeste netotulude ebavõrdsuse suurendamist tulumaksumäära alandamise abil 20 protsendile.

«Koalitsioonileppe eesmärk on majanduskasvu elavdamine ja tööhõive suurendamine läbi tööjõu maksukoormuse vähendamise. Seeläbi tõuseb kõikide elanike, sealhulgas madalapalgaliste heaolu. Tulude ebavõrdsuse vähendamine on suunatud muu hulgas läbi maksuvaba tulu tõusu 2014. aastal 144 eurolt kuus 184 eurole kuus 2018. aastal,» vastas peaminister.

«Maksuvaba tulu tõuseb igal aastal, mida riigi eelarvestrateegia ette näeb. Maksuvaba tulu tõusul on teadupärast suurem mõju just madalapalgalistele. Samuti tõstetakse oluliselt nii universaalseid kui vajaduspõhiseid lastetoetusi, mis on jällegi suunatud just väiksema sissetulekuga leibkondadele. Selleks et eakate toimetulek paraneks, oleme tõstnud pensione sel aastal keskmiselt 5,8%, mis teeb aastas 240 eurot ehk 20 lisaeurot kuus. Järgmisel aastal on lisaks vähemalt sama suurele pensionitõusule oodata ka seda, et vanemapension oleks jätkuvalt tulumaksuvaba. Vastavasisuline eelnõu on valitsuse poolt õige pea parlamendile esitatav ja seega on tervikuna oodata netotulude kasvu ning ebavõrdsuse vähenemist.»

Opositsiooni kuues küsimus puudutas maaelutoetuste finantseerimise korrigeerimist ning riigieelarvest saadavate PRIA toetuste maksustamist. Teada sooviti, kuidas on plaanis maaelutoetuste finantseerimist täpselt korrigeerida.

«Maaelutoetuste finantseerimine muutub lähtuvalt Euroopa Liidu põllumajandusfondi määrusest, millega suurendati fondi maksimaalset osaluse määra, seetõttu vähenes riigipoolse kaasfinantseerimise alampiir. Koalitsioonileppe koostamisel otsustati seada kaasfinantseerimise määr siiski nõutavast miinimumist kõrgemale. Nende otsuste tulemusel vähenes kaasrahastamise vajadus kogu maaelu arengukava perioodi jooksul 72 miljoni euro võrra, sealhulgas 95 miljoni euro võrra 2015. aastal,» selgitas Rõivas.

Peministri hinnangul on oluline arvestada, et uue programmiperioodi maaelu arengukava kogumaht, sealhulgas välistoetused, aga ka kaasfinantseerimine, suureneb võrreldes varasemaga.

«Kaasfinantseerimise vähendamise katavad Euroopa Liidu otsetoetuste vahendid, mis kaasfinantseerimist ei nõua. Eesti maaelu arengukava 2014–2020 kiitis Vabariigi Valitsus heaks oma 22. mai istungil ja järgmise perioodi arengukavas pööratakse senisest rohkem tähelepanu teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile, kasvab toidu tarneahelale suunatud tegevuste prioriteetsus, lisandub mitmeid lühikese tarneahela ja otseturustuse alaseid tegevusi, keskendutakse investeeringutoetuste puhul pikaajalistele investeeringutele, pööratakse senisest enam tähelepanu ühistegevusele ja erinevatele koostöövormidele, lisandub mitmeid uusi spetsiifilisi keskkonnatoetusi, lisaks laiendatakse mitmete jätkuvate keskkonnatoetuste ulatust, pööratakse senisest enam tähelepanu erinevate meetmete raames keskkonnale ja ressursisäästule ning jäetakse kohalikku arengut puudutavad otsused kohalikule tasandile.»

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles