Venemaa, Valgevene ja Kasahstani poolt läinud nädalal allkirjastanud ühise majandusruumi taga on peamiselt poliitika – majanduse poolest läheb liikmetel pigem raskemaks.
Euraasia Liit: valus igale liikmele
2. juuni 2014, 10:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euraasia Liidu tingimustes, kuhu teadaolevalt plaanivad astuda ka Armeenia ja Kõrgõzstan, asetub rõhk omavahelisele kaubavahetusele ning väljastpoolt imporditavate kaupade tollitariifid tõusevad, kirjutab Bloomberg Businessweek.
Eelmaitse sellest on juba suhu saanud keskklassi kasahhid: Euraasia Liidule eelnenud tolliliidu tingimustes «tuli neil hakata soetama küsitava kvaliteediga Vene autosid», nagu on märkinud Washingtoni Petersoni instituudi vanemteadur Anders Aslund.
Armeenia ja Kõrgõzstan, mis on Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmed, on aga palunud Venemaal kompenseerida neile meetmed, mis uude blokki astumisega tõenäoliselt kaasnevad – uus tariifirežiim viib nad ilmselt vastuollu WTO reeglitega.
Euraasia Liiduga ei tõotanud iial liituda isegi endine Ukraina president Viktor Janukovõtš, kuigi ta pooldas lähedasi kaubandussuhteid Venemaaga.
Miks siis riigid Euraasia Liitu üldse astuvad? Kasahstani president Nursultan Nazarbajev hoiab hoolikalt häid suhteid Moskvaga, kuna tema riik ekspordib suure osa oma naftast Vene torujuhtmete kaudu. Armeenial on Venemaaga julgeolekulepe, Kõrgõzstan aga kardab isolatsiooni sattumist ja Hiina survet.
Valgevenel polnud tegelikult valikut, kuna ilma võimsalt doteeritud Vene nafta ja gaasita seiskuks nende majandus üsna kiiresti.
Aslund on veendunud, et uus liit valmistab Venemaale sama palju valu kui naabritele. «Venemaa pealekäimine ja agressiivsus riikide kiskumisel sellesse liitu [endaga] teeb potentsiaalsetest sõpradest vaenlased,» ütleb Aslund ning lisab: «Mitmel eri viisil tuleb Venemaal maksta kinni teistele tekitatud kahjud – arve tuleb neile.»