Kohus lõi pretsedendi maksuvõlglase hankemenetlusest kõrvaldamisel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Advokaadibüroo LEXTAL advokaat Piia Kulm kirjutab, et eelmise nädala Tallinna ringkonnakohtu otsusega loodu uus pretsedent, mille järgi on õiguspärane pakkuja hankemenetlusest kõrvaldada, kui selle otsuse tegemise päeva seisuga oli pakkujal maksuvõlg.
Riigihangete läbiviimisel esineb kohati ebaselge olukord maksuvõlglaste hankemenetlusest kõrvaldamisel. Riigihangete seaduse (RHS) § 38 lg 1 p 4 kohustab hankijat kõrvaldama hankemenetlusest pakkuja, kellel on õigusaktidest tulenevate riiklike või tema elu- või asukoha kohalike maksude või sotsiaalkindlustuse maksete võlg või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress (edaspidi maksuvõlg) hankemenetluse algamise päeva seisuga /---/. RHS mõttes loetakse maksuvõlaks või intressivõlaks võlgnevust, mis ületab 100 eurot.
Esinenud on olukordi, kus pakkujal on hankemenetluse kestel ilmnenud hankemenetluse algamise päeva (ehk hanketeate riigihangete registris avaldamise päeva) seisuga maksuvõla olemasolu. Sellises olukorras on praktikas aktsepteeritud hankemenetluse kestel pakkuja poolset maksudeklaratsioonide muutmist. Pakkuja on pärast maksuvõla ilmnemist teinud muudatusi varasemates maksudeklaratsioonides, mille tagajärjel on maksuvõlg tagasiulatuvalt justkui «kaotatud». Sellisel juhul loeti, et maksuvõlga polegi eksisteerinud ning pakkuja sai hankemenetluses edasi osaleda.
Möödunud nädalal jõustus Tallinna ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-14-50039, mislõi uue pretsedendi pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamisel olukorras, kus hankemenetlusest kõrvaldamise otsuse tegemise päeval nähtus maksu- ja tolliameti andmebaasist pakkujal hankemenetluse algamise päeva seisuga maksuvõlg, mis hiljem deklaratsioonide muutmisega tagasiulatuvalt «kaotati».
Ringkonnakohus leidis, et kui pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise otsuse tegemise päeva seisuga oli maksu- ja tolliameti maksuvõlglaste andmebaasist näha pakkujal maksuvõlg, on sellise pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise otsus õiguspärane. Järelikult, kui pakkuja ka hiljem hankemenetluse kestel maksudeklaratsioone muudab ja maksuvõlg selle tagajärjel tagasiulatuvalt «kaob», ei anna see alust pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Seega määravaks on faktiline olukord pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise otsuse tegemise päeval - kui siis on registrist nähtuvalt pakkujal maksuvõlg, on hankija otsus pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamiseks õiguspärane. Seega on soovitatav hankijatel alati vahetult enne otsuse tegemist pakkujate maksuvõlgade seis üle kontrollida.
Maksuvõla tekkimise asjaolud – kas tegemist on tahtliku maksude tasumisest kõrvalehoidumise või nn juhusliku/eksliku maksuvõlaga– ei oma pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamisel tähtsust. Maksukorralduse seadus ja käibemaksuseadus näevad ette maksukohustuslase poolt maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse ja nende andmete õigsuse eelduse. Seega isegi kui pakkuja on ekslikult deklareerimisel esitanud ebaõigeid andmeid ning pakkuja tegelikkuses maksukohustusi rikkunud ei ole, ei anna see siiski alust pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamata jätmiseks. Pakkuja ise vastutab tema esitatud andmete õiguspärasuse eest. Hankijal ei ole kohustust ega ka õigust hakata täitma maksuhalduri ülesandeid ja uurima, kas maksuvõlglaste registris kajastuv maksuvõlg on õige või mitte. Ringkonnakohus osundas, et hankemenetluse formaliseerituse ning kiiruse tõttu ei kehti siin uurimisprintsiip, või vähemalt mitte üldises haldusmenetluses ettenähtud määral.