Statistikaameti andmetel olid juulis töötleva tööstuse tootjahinnad keskmiselt 6,5 protsenti kõrgemad kui aasta tagasi, aastane hinnatõus on viimased neli kuud püsinud praktiliselt samal tasemel.
Töötlevas tööstuses jätkus hinnakasv
21. august 2008, 12:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul jätkusid juulis samad arengud, mis on töötleva tööstuse tootjahindu iseloomustanud ka eelnevatel kuudel.
Toiduainetööstuse tootjahindade kasv pidurdus, kuid endiselt üsna tagasihoidlikul määral. Eelmise aasta juuliga võrreldes olid hinnad keskmiselt 18,1 protsenti kõrgemad.
Eelneva kuuga võrreldes on piimatoodete tootjahinnad langenud juba viis kuud järjest. Peamiselt on langust põhjustanud piima kokkuostuhindade alanemine. Ülejäänud harudes jätkus mõõdukas tõus, mida juhtis joogitootmine, kus hinnad kavasid 5 protsenti eelneva kuuga võrreldes ning 15 protsenti võrdluses.
Suurematest tööstusharudest jäi juulis tootjahindade tõusust puutumata puidutöötlemine ning puidutoodete tootmine, kus hinnad jäid eelmise suve tasemele, aga kuises võrdluses langesid rohkem kui protsendi jagu. Sektoris on toormega varustatus paranenud ning palgasurve alanenud, kuid ka nõudlus alanenud, mistõttu on peatunud ka tootjahindade tõus. Enam puudutas hinnatõus kemikaalide ja keemiatoodete tootmist ning elektrimasinate ja aparaatide tootmist, kus hinnad kerkisid aastaga rohkem kui 7 protsenti.
Konjunktuuriinstituudi juulikuise küsitluse põhjal on tööstusettevõtete hinnatõusu ootused eelmiste kuudega võrreldes veidi tõusnud. Kaks kolmandikku ettevõtjatest prognoosis lähikuudeks müügihindade püsimist praegusel tasemel, veerand küsitletutest ootas hindade kasvu. Suuremaid hinnasurveid võis jätkuvalt näha keemiatööstuses.
Pärast juunikuu kiiremat tõusu juulis ekspordihindade osas olulisi muutusi ei toimunud. Kuises võrdluses oli keskmine hinnatõus vaid 0,1 protsenti, aastane kasvutempo aeglustus 4,3 protsenini. Ekspordihindade aastase kasvutempo aeglustumist mõjutas enim puidu ja puittoodete hindade langus võrreldes juuniga. Impordihinnad jätkasid juulis tõusutrendil, samas kasvutempo aeglustus oluliselt. Eelmisest kuust olid hinnad 0,5 protsenti kõrgemad ja aastane kasv oli 8,8 protsenti. Kui varasematel kuudel mõjutasid impordihindade tõusu kõige rohkem naftasaadused, siis juulis oli tugev hinnakasv metallide impordil.
Juulis kiirenes enim ekspordihindade aastakasv keemiatööstuses (21 protsendini), millele avaldas mõju nafta maailmaturuhinna kiire tõus. Teiste sektorite osas olulisi hinnatõuse polnud märgata. Suurim ekspordihindade langus oli metsamajanduses, kus hinnad olid aastatagusest perioodist 8 protsenti madalamad. Endiselt jätkus kerge hinnalangus elektrimasinate- ja aparaatide tootmises.