Kreeka proovib taas kätt laenuvõtmisega

FOTO: SCANPIX.

Kreeka paneb end juulikuus otsustavalt proovile ning üritab kapitaliturgudelt 4 miljardit eurot laenu saada.


Tegemist on esimese laenuvõtmise katsega pärast Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Valuutafondi kevadist appiruttamist. Kaalul on palju. Kreeka laenuameti esimees Petros Christodoulou ütles:

«Meie eesmärk on pikendada juulis aeguvaid kolme-, kuue- ja 12-kuiseid riigivõlakirju.»

EL ja IMF on lühiajaliste laenude pikendamised juulis ja oktoobris oma abipaketi raames heaks kiitnud. Investorid hoiatasid aga, et Kreeka võtab suure riski, kuna läbikukkumise korral mõjub oksjon turumeeleoludele ilmselt muserdavalt.

Suur küsimus on, kui palju tuleb Kreeka valitsusel ostjate meelitamiseks intresse maksta. Kui intressimaksed ülekäte lähevad, hirmutab see investoreid ja õõnestab usaldust. HSBC vanemanalüütik Steven Major ütles:

«Usaldus Kreeka vastu on hetkel väga habras ning mistahes halb uudis võib vallandada uue kriisi.» Üks pankur lisas: «Kui oksjon osutub niruks, on see hoobiks ka Portugalile ja Hispaaniale. Ning siis võib neidki tabada Kreeka saatus: ELi kriisiabi.»

Kreeka valitsus läheb välja selle peale, et turgude usaldus hakkab enne 13. ja 20. juulil toimuvaid oksjone kasvama. Sest selleks ajaks peaks parlament olema heaks kiitnud kolmeaastase kokkuhoiukava keskse osa – riikliku pensionisüsteemi reformid.

Valitsev sotsialistlik partei on hoiatanud, et pensioni hääletus on ELi ja IMFi programmi eesmärkide täitmiseks otsustav.

Möödunud nädalal avaldatud kavad pensionide kärpimiseks ja pensioniea tõstmiseks 65 aastani nii meestele kui naistele tõid kaasa valulikke reaktsioone.

Parteiametnike sõnutsi on peaminister George Papandreou ähvardanud varajaste valimistega, kui sotsialistide leeris pensioniküsimustes lahkmeelt peaks ilmnema.

Samas saab valitsus aru, et laenuintressid tulevad ilmselt siiski kopsakad, kuna investorite veenmine kokkuhoiukavade efektiivsuses võtab aega.

«See on lühiajaline laen, mis ei ole antud kontekstis eriti suur... Meil on õnneks veel küllalt aega, enne kui me suuremate summade hankimiseks turgudele peame tulema,» ütles üks ametnik.

Kreeka, Hispaania ja Portugal sattusid möödunud nädalal USA ja Euroopa viletsa majandusväljavaate tõttu tugeva surve alla. On ilmne, et nende riikide majanduskasv tuleb nõrk, millele «aitavad kaasa» ka karmid kokkuhoiukavad.

See omakorda muudab riigirahanduse paikamise ja võla vähendamise üha raskemaks. Kreeka 10-aastaste riigivõlakirjade intressid tõusid üle 10 protsendi.

Sellistes kõrgustes ei ole nad pärast maikuus avalikustatud 750 miljardi euro suurust abipaketti veel käinud. Kõrgeid intresse pidid investorite meelitamiseks möödunud nädalal maksma ka Hispaania ja Portugal.

Seda seetõttu, et nende majandused ei ärata erilist usaldust ning hirm kahekordse majanduslanguse pärast kasvab kogu maailmas.

RSB strateeg Harvinder Sian ütles: «On oht, et intressid tõusevad nii kõrgele, et sellised riigid nagu Hispaania ja Portugal nendega enam toime ei tule. Väga võimalik, et neil tuleb kriisilaene taotleda.»
 

Copyright The Financial Times Limited 2010.

Tagasi üles