Swedbank jagab Haapsalu juhtidele selgitusi

Liis Velsker
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandi Swedbanki kontor.
Viljandi Swedbanki kontor. Foto: Elmo Riig / Sakala

Swedbanki Lääne regiooni direktor Egon Jekabson seisab täna Haapsalus volikogu ees ning jagab selgitusi linna kontori sularaha käitlemise töökorralduse muutuse kohta.

Viimase nädala jooksul on nii Läänemaa kohalikus kui ka üleriigilises meedias olnud palju juttu Haapsalu kontori sularaha käitlemise protsessi muutusest ehk sularaha tehingute kolimisest kontorist masinatesse. Antud teemal on olnud palju spekulatsioone ning hirme ka kontori täieliku sulgemise ees.

Kõigepealt soovib Jekabson siiralt vabandada mulje pärast, mis seoses sularahateenuste muutusega Swedbanki Haapsalu kontoris Läänemaa inimestele ja Eesti avalikkusele jäänud on. «Olles kuus aastat Lääne regiooni juhtinud, olen alati pidanud oluliseks avatud suhtlemist kohalike inimeste, ajakirjanduse ja omavalitsustega,» ütles Jekabson avalikus pöördumises.

«Tuleb tunnistada, et Lääne Elule antud intervjuus on aspekte, mida võib mõista teistmoodi, kui mina soovisin edasi anda. Suhtluses pole paraku oluline mitte see, mida soovid öelda, vaid see, kuidas sind mõistetakse. Kinnitan veelkord, et kindlasti peame Haapsalu linna ja selle kandi inimesi olulisteks klientideks. Samuti ei pea ma Läänemaad mingil juhul ääremaaks, vaid selle kandi areng ja klientide rahulolu on mulle ja pangale äärmiselt olulised. Vabandan kõigi ees, keda minu ajakirjanduses levinud sõnad solvasid,» jätkas Jekabson.

Haapsalu puhul on Jekabsoni sõnul tegemist teise maakonnakeskusega, kus Swedbank muudab kontoris sularahaga seotud töökorraldust. Eelmisel aastal astus pank sama sammu Paides ja seal sujus kogu protsess rahulikult.

Kui Swedbank teeb muutusi kontorivõrgus, on pangal Jekabsoni selgitusel tavaks teavitada eesseisvast muudatusest kohaliku omavalitsuse juhte. Nii tehti ka Haapsalus, kus 6. mail kohtuti nii maavanema kui linnapeaga.

«Eeldasime, et sealt liigub info edasi. Olime üllatunud, kui selgus, et ülejäänud Haapsalu omavalitsusjuhid siiski polnud teemaga kursis. Kahjuks ei taibanud me koheselt, et kriitika taga on info kehv liikumine. Nüüdseks oleme mõistnud, et Haapsalu volikogu vajab enam informatsiooni ja seetõttu esinengi täna Haapsalus ning jagan selgitusi, miks oleme sularahaga seotud töökorraldust muuta otsustanud,» rääkis Jekabson.

Kahetsusväärselt on Jekabsoni sõnul hakanud meedias levima kuulujutud, et Haapsalu kontor on kavas sootuks sulgeda. «Kinnitan veelkord, et Haapsalu kontorit ei suleta, samuti ei kao sealt ära sularahateenused – sularaha sisse- ja väljamakseid saab täna ja ka edaspidi teha sularahaautomaatide abiga. Haapsalu kontoris käib täna iga kuu sularahatehinguid tegemas 36 inimest ja 4 ettevõtet. Kõigi nende klientidega suhtleme individuaalselt ja otsime ühiselt nende jaoks sobivaimad lahendused.»

Haapsalu kontori statistika

Panga statistika järgi on viie aastaga Haapsalu kontorit külastanud klientide arv vähenenud poole võrra (48 protsenti). Sel aastal on Haapsalu kontori külastuste arv alla 3000 kuus (2897). Veel aastal 2009 oli see üle 5000.

Valdav osa aktiivsetest klientidest kasutab alternatiivseid kanaleid: 81 protsenti kaardimakseid, 62 protsenti internetipanka, 74 protsenti sularahaautomaati. Aprillis tegi sularaha sissemakse kontoris 18 klienti ja automaadis 3664 klienti. See tähendab, et 95 protsenti sularaha sissemaksjatest kasutavad selleks pangaautomaati, sh 95 protsenti seenioritest.

Kontorit külastab täna igakuiselt sularahatehingute tegemise eesmärgil 4 klienti.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles