Jüri Laurson: rohelise energia hinnaga on liialdatud
28. juuni 2010, 10:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavu on elektrienergia hinda tõstetud juba kolmel korral. Elektri hind on igasuguste kõrvaltasudega kujundatud tarbijale tahtlikult nii «läbipaistvaks», et tarbija ei saagi enam aru, kui palju maksab elektrienergia 1 kWh. Olukord on hullem kui vorsti ostmisel. Vorsti puhul on pakendil selgelt kirjas, kui palju sisaldab vorst lihasaadust ja vastavalt liha kogusele on vorsti hind. Kahjuks elektri hinnaga see nii ei ole.
Tarbija ei ole süüdi, et Jaotusvõrk ei remondi ega hoolda elektriliine efektiivselt ning seetõttu on võrgutasud tariifides sageli kujunenud elektrihinnast kõrgemaks. Tarbijale jääb arusaamatuks, miks tuulegeneraatorite toodetud rohelise energia kWh kokkuostuhind nii kallis on, kuigi loodus annab tuuleenergiat elektritootmiseks tasuta.
Tuuleenergia tootjad põhjendavad, et tuuleenergia tootmiseks tehtavad investeeringud on suured. Igale elektritootjale peaks selge olema, et kui nende elektrijaamades toodetud elektri kWh hind on väga kõrge, jääb kaup kätte ja ei tasu seda toota. Nii peaks see ka taastuvelektri tootmisega olema. Kahjuks jääb tarbijatele arusaamatuks, miks eelmine majandusminister oli nõus tuuleenergia tootmisel igale kilovatt-tunnile maksma kõrget dotatsiooni – 84 senti, mida praegusel majandusministril pole võimalik muuta.
Tundub, et taastuvenergiaallikatest elektritootjate doteerimisega tahtsid siis tollased hinnakujundajate «spetsialistid» teadlikult elektritootjaid kiiresti rikkaks teha, teades, et selle maksab kinni lõpptarbija – kus ta pääseb.
Praegu jääb tarbijale teadmata, kas Eesti Energia rohelise energia klientide tarbitav energiakogus on ikka toodetud taastuvenergia allikatest. Eesti Energia väidab küll, et tuulevaikuse korral tuleb lisa siinsetest hüdrojaamade toodangust ning kohalike tootmisvõimsuste vähenemisel kompenseeritakse puudujääki prügilagaasist toodetud või lähisriikidest imporditud taastuvenergiaga.
Siinjuures tuleks märkida, et hüdrojaamade võimsus on väga väike ja prügilagaasist elektri tootmine on kauge tulevik. Imporditav taastuvenergia on meie jaoks teadagi väga kallis.
Taastuvenergia tasu on küll riigi määratud tasu taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kulu rahastamiseks, kuid kerkib küsimus, miks sisaldub nn rohelise energia taastuvenergia tasu ka teistes hinnapakettides. Lõpuni on uurimata, kas tuulest kalli elektri tootmine tasubki ära.
Ebastabiilse ja kalli tuuleenergia vägisi elektrivõrku toppimise tõttu langeb soojuselektrijaamade kasutegur, kütust kulub rohkem, saastab keskkonda ja tõstab elektri hinda. Praegu doteerib iga elektritarbija sunniviisiliselt tuuleenergiast elektri iga kilovatt-tunni tootmist 84 sendiga, olenemata sellest, kas tarbijal on sõlmitud rohelise energia tarbimise kohta sellekohane ostu-müügileping või ei.
Lõpptarbijale lisatav kõrge taastuvenergia tasu tõstab paratamatult kõigi toodete hindu, mis kindlasti pärsib Eesti majanduse arengut.
Kui nii jätkatakse, on edaspidi elektri hinda raske ette prognoosida, sest Euroopa Liit soovitab Eestil 2020. aastaks tõsta taastuvenergia osa 25 protsendini. Selle saavutamiseks ei peaks me iga hinna eest nahast välja pugema, vaid peaksime arvestama eelkõige elanikkonna maksuvõimega.
Samas soovitab Euroopa Liit elektritootmise doteerimine lõpetada, sest see rikub ausa konkurentsi tingimusi. Paraku jääbki arusaamatuks, miks peavad elektritarbijad doteerima efektiivselt ja vägagi kasumlikult töötavaid energiaettevõtteid. Dotatsioonide kaotamisel kaoksid turult mitterentaablilt töötavad elektritootjad. Efektiivselt töötavate energiaettevõtete eesmärgiks peaks olema aus konkurents ja parim energia hind tarbijale.