Riigikohtu maadevahetuse otsus võib lükkuda sügisesse

Andres Einmann
, postimees.ee päevatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maadevahetuse kohtuistung Harju maakohtus 2012. aastal. Pildil Leon Glikman, Aivar Pilv, Toomas Annus, Ester Tuiksoo, Tarmo Pedjasaar ja Villu Reiljan.
Maadevahetuse kohtuistung Harju maakohtus 2012. aastal. Pildil Leon Glikman, Aivar Pilv, Toomas Annus, Ester Tuiksoo, Tarmo Pedjasaar ja Villu Reiljan. Foto: Peeter Langovits/Postimees

Riigikohtu kriminaalkolleegium arutas eile kirjalikus menetluses maadevahetuse kriminaalasja, kuid otsuse langetamine võib lükkuda sügisesse.

Riigikohus peab 30 päeva jooksul tegema teatavaks maadevahetuse süüasjas otsuse teatavaks tegemise kuupäeva. Otsuse kuulutamine võib toimuda sellest päevast alates omakorda 30 päeva jooksul, ütles riigikohtu pressiesindaja Merje Talvik Postimehele.

Seega võib maadevahetuse süüasja kuulutamise aeg olla juuli lõpus, kuid kuna siis on suvepuhkuste aeg, võib otsuse kuulutamine toimuda alles sügisel.

Mullu suvel otsustasid riigiprokurörid Inna Ombler ja Laura Feldmanis, et nad ei vaidlusta maadevahetuse süüasja kohtuotsust vaatamata sellele, et Tallinna ringkonnakohus mõistis kõikidele süüdistatavatele kergemad karistused kui taotlesid neile riigiprokurörid.

Ringkonnakohtu otsuse vaidlustasid riigikohtus Villu Reiljani (61), Ester Tuiksoo (49), Toomas Annuse (53), Kalev Kanguri (46), Tarmo Pedjasaare (46), Einar Vettuse (50) ja Tullio Libliku (49) ning juriidiliste isikutena süüdimõistetud firmade advokaadid.

Tallinna ringkonnakohus mullu 19. juunil langetatud otsusega Harju maakohtu 2012. aasta juunis maadevahetuse süüasjas langetatud õigeksmõistva otsuse ning mõistis kohtualused süüdi, määrates neile valdavalt tingimisi vangistused, kirjutas BNS mullu juunis.

Endisele keskkonnaministrile Villu Reiljanile mõistis kohus altkäemaksu korduva võtmise eest kolme aasta ja kuue kuu  pikkune vangistus, kuid seda ei pöörata täitmisele, kui isik ei pane 4-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Maa-ameti eksjuhile Kalev Kangurile  mõistis ringkonnakohus altkäemaksu korduva võtmise eest karistuseks nelja aasta kolme kuu ja 11 päeva pikkuse vangistuse. Seda ei pöörata täitmisele, kui Kangur ei pane 5-aasta pikkuse katseja jooksul toime uut kuritegu.Kangurilt mõistis ringkonnakohus välja ka altkäemaksuna saadud vara väärtuses 17 972,53 eurot.

Merko Ehituse suuromaniku Toomas Annuse mõistis ringkonnakohus süüdi altkäemaksu korduvas andmises ja määras talle kahe aasta ja kuue kuu pikkuse tingimisi vangistuse kolmeaastase katseajaga.

Tarmo Pedjasaare tunnistas ringkonnakohus süüdi altkäemaksu andmises ja ka altkäemaksu võtmisele kaasaaitamises ning määras talle karistuseks kaks aastat ja kuus kuud vangistust. Sellest ühe kuu ja seitse päeva viibis ta eeluurimise ajal vahi all, ülejäänud karistusaeg tuleb tal aga kanda tingimisi kolmeaastase katseajaga.

Ärimees Einar Vettusele mõisteti altkäemaksu korduva andmise eest aasta 10 kuud ja 23 päeva vangistust  kolmeaastase katseajaga.

Ärimees Tullio Liblikule mõistis ringkonnakohus altkäemaksu korduva andmise eest kaks aastat 5 kuud ja 27 päeva vangistust kolmeaastase katseajaga.

Endisele põllumajandusministrile, praegu riigikokku kuuluvale keskerakondlasele Ester Tuiksoole mõistis ringkonnakohtus altkäemaksu võtmise eest aasta 6 kuu pikkuse vangistuse kolmeaastase katseajaga. Samuti mõisteti temalt välja altkäemaksuna saadud vara vääruses 2737,34 eurot.

Juriidiliste isikutena kohtu all olev AS Merko Ehitus sai 798 000 euro suuruse rahalise karistuse ning AS E.L.L. Kinnisvara 127 823 euro suuruse rahalise karistuse. Annus lahutas ehitustegevuse kohtu alla antud firmast, mistõttu süüdi mõistetud firma AS Merko Ehitus kannab praegu nime AS Järvevana.

Prokuröri apellatsioon rahuldati osaliselt, sest ringkonnakohus ei nõustunud süüdistatavatele nö šokivangistuse kohaldamisega, sest enamus süüdistatavaid oli kohtueelse uurimise ajal juba viibinud vahi all. Lisaks sellele kohaldatakse senise kohtupraktika lausel šokivangistust eelkõige noorte süüdistatavate suhtes.

Ringkonnakohus mõistis konfiskeerimise asendamisena Kalev Kangurilt riigi tuludesse 17 972 eurot ja Ester Tuiksoolt 2737 eurot. Samuti peavad kohtualused hüvitama osad menetluskulud. Ühtlasi mõistis ringkonnakohus riigilt Reiljani kasuks välja 28 215 eurot valitud kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu katteks, Kangur saab samal põhjusel riigilt 16 872 eurot, E.L.L. Kinnisvara 57 486 eurot, Vettus 21 336 eurot, Liblik 10 502 eurot ja Tuiksoo 12 363 eurot.

Ringkonnakohus arutas maadevahetuse süüasja riigiprokuratuuri apellatsioonkaebuse alusel, milles süüdistajad polnud rahul maakohtu õigeksmõistva otsusega, vaieldes muuhulgas vastu maakohtu seisukohale, mille järgi oli jälitustõendite kogumine ebaseaduslik. Riigiprokuratuur taotles esimese astme kohtu otsuse tühistamist täies mahus, tuues apellatsioonis välja, et jälitustõendite kogumisel ei ole prokuratuur ega uurimisasutus seadust rikkunud.

Maadevahetuse asja tuum peitub selles, et riik vahetas looduskaitseliste piirangutega krunte riigimaa vastu. Informeeritud ehitusärimehed lähenesid seepeale Reiljanile ja Kangurile, et saada kiiresti soodsaid vahetustehinguid.

Prokuratuuri hinnangul teostasidki Reiljan ja Kangur ebaseaduslikke vahetusi, kui eelistasid valitud ärimehi. Kangur kasutas maadevahetust ka väidetavalt isiklikuks rikastumiseks varifirmade vahendusel tehtud tehingute abil.

Annus lubas kohtutoimiku järgi Reiljanile salaosaluse ühes kinnisvaraprojektis. Osalised eitavad kõiki süüdistusi.

Uurimine algas 2004. aastal, päädides 2006. aasta sügisel Kanguri ja teda abistanud Tullio Libliku, Einar Vettuse ja Tarmo Pedjasaare vahistamisega. Reiljan astus seepeale tagasi keskkonnaministri kohalt, Annus asutas spetsiaalselt kohtuskäimiseks mõeldud börsifirma Järvevana.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles