Valitsus algatas 100 000 inimest puudutava töövõimetoetuse eelnõu

Andres Einmann
, postimees.ee päevatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Osaühingus Egero töötab ratastoolis bussijuht.
Osaühingus Egero töötab ratastoolis bussijuht. Foto: Elmo Riig / Sakala

Valitsus algatas täna 100 000 inimest puudutava töövõimetoetuse eelnõu, mille eesmärk on aidata inimestel paremini toime tulla ja leida sobivat tööd.

Töövõimetoetuse seadus on töövõimereformi põhiline seadus. Eestis on 95 000 töövõimetuspensionäri, kellest praegu töötab kolmandik. 63 protsenti mittetöötavatest töövõimetuspensionäridest tahab tööle minna, teatas sotsialaministeeriumi pressiesindaja.

Sotsiaalministeeriumi teatel muudab töövõimereform muudab senist suhtumist, sest nüüdsest hinnatakse inimese võimet, mitte võimetust ühiskonnas ja tööturul osaleda.

Vähenenud töövõimega inimesed saavad reformi käigus vajalikku nõu, tööks vajalikku tuge ning abivahendeid. Samuti aitab riik neil leida võimetele vastav töökoht. Prognoosi kohaselt töötab 2020. aastal praegu mittetöötavatest osalise töövõimega inimestest 10–15 protsenti.

Töövõimet hakkab hindama ja erinevaid teenuseid pakkuma töötukassa. Osalise ja puuduva töövõimega inimestele makstakse toetust. Puuduva töövõimega inimeste toetus saab olema suurem kui praegune keskmine töövõimetuspension. Puuduva töövõime korral on toetus 320 eurot. Suuremat toetust hakkab saama üle 20 000 puuduva töövõimega inimese.

Osalise töövõimega inimese toetus on 180 eurot. Kui inimene saab tasuva töökoha, hakkab toetus tasapisi vähenema alates 640 euro suurusest brutopalgast. Alates 1005 euro suurusest palgast toetust enam ei maksta. Töövõime toetust indekseeritakse.

Eraldi soodustused ja nõustamine on plaanitud tööandjatele, kes võtavad tööle vähenenud töövõimega töötajaid. Lisaks maksab riik eelnõu järgi tööandja eest sotsiaalmaksu töövõimetuspensionäri/vähenenud töövõimega inimese kohta töötasu kuumääralt.

Töövõimereformi elluviimiseks on aastateks 2015–2020 kavandatud 180 miljonit eurot Euroopa Liidu vahendeid. Reform nõuab käivitamisel algselt täiendavaid kulusid võrreldes tänase töövõimetuspensionite skeemiga. Reformi jätkusuutlikkus on tagatud kulude järk-järgulise vähenemisega.

Töövõimetoetuse seadus on plaanis jõustada 1. juulil 2015.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles