Ametiühingud hoiatavad Eesti riiki rahvusvahelise süüpingiga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Märtsis pöördus Ametiühingute Keskliit rahvusvahelise tööorganisatsiooni ILO poole, kutsudes viimast sõbralikule järelvalvemissioonile jälgima Eestis kollektiivsete töösuhete eelnõu menetlusprotsessi ning andma omapoolseid soovitusi eelnõu sisu osas.
Samas on eelnõu 21.mail riigikogus juba läbinud esimese lugemise ja selles pole ametiühingute muudatusettepanekutega arvestatud, teatas Ametiühingute keskliit pressiteate vahendusel.
Ametiühingute Keskliidu esimehe Peep Petersoni sõnul on kollektiivsete töösuhete eelnõu jätkuvalt teravas vastuolus rahvusvahelise tööõigusega. «Eesti valitsusjuhtidel oleks äärmiselt mõistlik korraldada mitmepoolsed läbirääkimised veel enne eelnõu teist lugemist riigikogus. Kui Eesti ei soovi rahvusvahelisse süüpinki sattuda, tuleks läbirääkimistele lisaks ja enne eelnõu edasist menetlust koostööd teha ILO ühinemisvabaduse kaitse komitee missiooniga, mis annaks rahvusvahelise hinnangu eelnõus leiduva suhtes,» ütles Peep Peterson.
«Eesti euroopalik maine on ohus ja täna on nii valitsuse kui riigikogu võimuses kahju ära hoida. Julgustame osapooli Eesti huvides mõistlikult käituma,» ütles Peterson. Tema sõnul on eelnõu vastu huvi tundnud pea kõigi lähemate naabermaade mõjukad ametiühinguliikumised ja mitmegi arvates on selle sisu skandaalne. «Huvitatud osapooli seadus ILO Genfi täiskogule viia leidub küllaga,» tõdes Eesti ametiühingujuht.
Petersoni sõnul puudutavad eelnõu kriitilisemad küsimused rahvusvahelise tööõiguse põhipostulaate – õigust läbi rääkida ja vajadusel streikida. «ILO põhimõtetega otseses vastuolus on ametnike läbirääkimisõigusi puudutav peatükk, kust lepingupartnerina on kõrvaldatud ametiühing, kokkulepped on keelatud palgaküsimustes ning puudub toimiv meetod palgavaidluste rahumeelseks lahendamiseks. Teiseks on praktiliselt kõik majandusharud avatud streigiõiguse piiranguteks, mille ainuotsustajaks võib olla poliitiliselt sõltuv ministeeriumiametnik,» selgitas Peterson.