Odava suitsu hind võib hüppeliselt tõusta
29. mai 2014, 09:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üsna harukordsel moel on suurimad tubakatootjad, maksumaksjate liit ja terviseedendajad üht meelt, et eelkõige peab tubakaaktsiis tõusma turgu hõivavate odavsigarettide puhul. See peaks sigaretid raskemini kättesaadavaks tegema just noorte jaoks. Täna hakkab tubakaaktsiisi küsimust arutama valitsus, kuna koalitsiooni uuenemisega koostatakse uus aktsiiside eelnõu.
Eesti Tubaka- ja Alkoholikahjude Vähendamise Koda (ETAK) pöördus hiljuti terviseminister Urmas Kruuse, riigikogu rahanduskomisjoni juhi Rannar Vassiljevi ja sotsiaalkomisjoni juhi Heljo Pikhofi poole ja väljendas muret, et viimased sigaretiaktsiisi tõusud ei ole kahjuks märkimisväärselt parandanud rahva tervist.
«Toetame tubakatoodete aktsiisitõuse, mille eesmärgiks on teha tubakatooted vähem kättesaadavaks, eriti lastele. Tuleks rakendada sigarettide tükipõhist maksustamist, mis tagaks tõhusamalt rahvastiku tervise kaitset,» kirjutas ETAKi juht Andrus Lipand.
Ta viitas vastavale Euroopa tubakaaktsiisi direktiivile, mis just puudutab tükipõhist maksustamist.
Tervise Arengu Instituudi regulaarselt läbiviidava tervisekäitumise monitooringu tulemused näitavad juba viimased viis aastat, et suitsetajate osakaal ei ole langenud 16–64-aastaste seas alla 26 protsendi. Muutust ei ole toimunud ka odavate ja kallimate sigarettide turuosas, st et endiselt on valdav osa sigarette turul odavas hinnakategoorias.
«Eesti senised aktsiisimuutused on olnud üksnes kosmeetilised ega ole muutnud inimeste suitsetamisharjumusi ega suitsetamislevimust,» tõdes Lipand.
Eesti tubakaturg koosneb valdavalt sigarettidest, kuid samuti müüakse siin suitsetamistubakat ja sigareid. Seega sõltub tubakaaktsiisi laekumine eelkõige sigarettide aktsiisitasemest ja -struktuurist.
Juba pea kümme aastat kehtib Eestis sigarettidele aktsiisimudel, mille järgi kogutakse 50 protsenti sigarettide aktsiisitõusust sigarettide tükiarvust ja teine 50 protsenti sigarettide jaehinnast sõltuvalt.
Aktsiisi suhteliselt suur sõltuvus sigarettide jaehinnast (tubakaaktsiisi eelarvelisest kogulaekumisest 2013. aastal juba ligi 60 protsenti) on motiveerinud tubakatootjaid tooma Eesti turule üha odavamaid sigarette.
Niinimetatud odava hinnaklassi sigarettide osakaal Eesti turul ulatub umbes 60 protsendini ning aastatega pidevalt suurenenud aktsiisisumma sõltuvus sigarettide jaehinnast on viinud sigarettide turul jaehinna suurte erinevusteni. Praegu on see juba rohkem kui 30 protsenti ehk kuni euro paki kohta.
Terviseedendajate ettepanekut toetavad maksumaksjate liit ja tubakatootjad, kes leiavad, et kõige mõistlikum nii riigieelarve täitmise kui ka rahva terviseedendamise poolest oleks vähendada sigaretipakkide hinnavahesid: odavatele rohkem maksu juurde, kallimatele ka, aga mitte nii suures proportsioonis.
Teema pole uus, seda on ka varem loodetud läbi suruda, aga rahandusministeerium pole soovinud struktuuri muuta. Pärast tänast valitsuse arutelu jõuab eelnõu veel enne suvepuhkust riigikogu rahanduskomisjoni.
«Igal juhul tekib komisjonis debatt ja on võimalik, et pärast seda proportsioonid muutuvad,» ütles rahanduskomisjoni juht Rannar Vassiljev (SDE).
Lisaks sellele on veel täiesti reguleerimata e-sigarettide turg, mille suurust on raske isegi hinnata. On teada, et kui aastatel 2011–2012 ulatus e-sigarettide turuosa Euroopa Liidus ühe protsendini kogu sigaretiturust, siis 2013. aastal oli see juba kolmekordne.
E-sigareti teemat arutati ka kevadistel koalitsiooniläbirääkimistel ning sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond olid nõus, et see vajab reguleerimist. Uljalt tehti see ülesandeks sotsiaalministeeriumile, et juba 2015. aasta eelarvesse sel moel lisatulu saada, aga ministeerium teatas, et see on liiga kiire tempo.
Kui aastas laekub tubakaaktsiisist ja tubakatoodete käibemaksust riigieelarvesse keskmiselt 170 miljonit eurot, siis e-sigarettidele aastateks maksupuhkuse andmisel kaotab riik mõne aastaga kümneid miljoneid eurosid.