Euroopa Komisjon esitas uue energiajulgeoleku strateegia
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Komisjon esitas täna Euroopa uue energiajulgeoleku strateegia, et võtta arvesse muutunud geopoliitilist olukorda ja vähendada ELi sõltuvust imporditavast energiast.
Strateegia põhieesmärkideks on väliste energiaallikate mitmekesistamine, energiataristu täiustamine, ELi energia siseturu väljakujundamine ja energia säästmine.
Ülemaailmne energianõudlus on kasvuteel ja suureneb eeldatavasti 2030. aastaks 27% võrra. ELi liikmesriikide toodetava energia maht vähenes aga ajavahemikul 1995–2012 peaaegu viiendiku võrra. Täna katab EL enam kui poole oma energiavajadusest imporditava energiaga.
Strateegias rõhutatakse, et vaja on koordineerida liikmesriikide otsuseid energiapoliitika alal ning kõneleda välispartneritega peetavatel läbirääkimistel ühel häälel. Strateegia tugineb pärast 2009. aasta gaasikriisi tehtud edusammudele. Komisjoni ettepanekuid, sh meetmeid tarnepidevuse tagamiseks järgmisel talvel, arutavad ELi riigipead ja valitsusjuhid Euroopa Ülemkogu 26.- 27. juunil toimuval kohtumisel.
«EL on pärast 2009. aasta gaasikriisi teinud suuri jõupingutusi energiajulgeoleku suurendamiseks. Siiski oleme endiselt haavatavad. Ukrainaga seotud pinged tõid selle tõsiasja taas teravalt esile. Kuna ELi energiavarustus sõltub enam kui 50% ulatuses imporditavast energiast, esitas komisjon täna põhjaliku strateegia, mida arutavad juunis ELi riigijuhid. Loodan nende tugevale toetusele, sest energiajulgeoleku suurendamine on meie kõigi huvides. Euroopa peab selles küsimuses rääkima ja tegutsema üksmeelselt,» sõnas Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso.
Tarnepidevuse tagamiseks järgmisel talvel soovitab komisjon teha põhjalikud riskihindamised (vastupidavuskatsed), mida saab ellu viia piirkondlikul või ELi tasandil gaasitarnete katkemise matkimise teel. Katsete eesmärk on kontrollida, kuidas suudab energiasüsteem toime tulla ohtudega varustuskindlusele. Tulemuste põhjal töötatakse välja hädaolukordade lahendamise kavad ja luuakse tagavaramehhanismid.
Sellised mehhanismid võiksid hõlmata gaasivarude suurendamist ja gaasinõudluse vähendamist muule kütusele ülemineku teel (eelkõige kütmise puhul). Samuti tuleb kaaluda hädaolukorras rakendatava taristu väljaarendamist, mis võiks tähendada vastassuunalise gaasivoo võimaluste loomist ning olemasolevate julgeolekuvarude osalist ühendamist.
«Me tahame oluliste tarnijatega säilitada tugevaid ja stabiilseid partnerlussuhteid, kuid peame tegema kõik võimaliku poliitilise ja majandusliku šantaaži ärahoidmiseks. Peame üheskoos kinnitama, et oleme solidaarsed ka kõige haavatavamate liikmesriikidega. Samuti tuleb meil eelkõige gaasi puhul kiirendada väliste energiatarnijate mitmekesistamise protsessi. Abi on ainult konkreetsest tegevusest,» sõnas Euroopa Komisjoni energiavolinik Günther Oettinger.