Rahandusministeerium kaalub e-arvete kohustuslikuks muutmist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusministeerium teatas, et viib koostöös Ernst ja Young Baltic AS-iga läbi küsitluse era- ja avalikus sektoris, et uurida võimalusi ja majanduslikku mõju e-arvete laiemaks kasutuselevõtuks.
Eesmärk on toetada ja anda soovitusi sujuvaks üleminekuks e-arvetele era- ja avaliku sektori vahelises suhtlemises 2016. aastaks.
E-arve mõiste all on Eestis seni valdavalt silmas peetud elektroonilist arvet e-posti manusena (näiteks pdf dokument). See ei vasta aga rahvusvahelisele arusaamale, mille kohaselt e-arve on masinloetav dokument, mis on koostatud ühtse standardi alusel ning mida saadetakse ühest tarkvarasüsteemist teise vältimaks arve maksmiseks käsitsi andmete sisestamist.
«E-arvete laiema kasutusevõtu eesmärk on saavutada majanduslik kasu ning keskkonnasääst,» ütles rahandusministeeriumi asekantsler Agris Peedu.
«Selle teadmise saamiseks ja arvete sujuvaks kasutuselevõtuks on oluline erasektori kaasamine ning nende seisukohtadega arvestamine. Küsitlusega, millele loodame aktiivset vastukaja, peaks selguma, kas Eestis on mõistlikum rakendada Taani või Soome mudelit. Taanis on e-arvete kasutamine õigusaktide alusel kohustuslik, Soomes aga vabatahtlik ning toetatud heade tavade ja erasektori motiveerimisega.»
Eesti e-arvete ühtse standardi väljatöötamist ja ametliku standardina kehtestamist juhib majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Rahandusministeeriumi juhitava töörühma ülesanne on uurida era- ja avaliku sektori tehnilist ning finantsilist valmisolekut e-arvetega suhtlemisele üleminekuks. Lisaks on vajalik hinnata kasutamise majanduslikku mõju ettevõtetele ning pakkuda välja erinevatele sihtgruppidele sobivad e-arvetele ülemineku tähtajad koos vajalike meetmetega selle hõlbustamiseks.
E-arvete kasutuselevõtu laienemisele on seni toeks olnud rahandusministeeriumi juhitav riigiasutuste tugiteenuste ühendamise (TUTSE) projekt ning ELi ühtse euromakste piirkonna ehk SEPA (Single Euro Payments Area) projekt. Era- ja avaliku sektori vahelises suhtlemises esitatakse praegu 11% e-arvetena, ülejäänud on pdf-kujul või paberarvetena. Selle tulemusega oleme paljudest Euroopa Liidu liikmesriikidest maha jäänud.
Euroopa Liidu Konkurentsivõime Nõukogu otsusega 2013. aasta detsembrist toetatakse riigihangete ühtse e-arvete standardi väljatöötamist ning e-arvete muutmist kohustuslikuks. Euroopa Komisjon on seadnud eesmärgiks, et aastaks 2020 kasutatakse Euroopas peamiselt e-arveid alustades e-arvete vastuvõtmise kohustuslikuks tegemisest riigihangetes 2016. aastaks.
Rahandusministeeriumi korraldatav uuring viiakse läbi mai lõpust kuni septembri keskpaigani. Plaanis on küsitleda ligi 50 000 ettevõtet ja 800 asutust.