Ka Eesti lapsed õpivad limonaadi müües ettevõtlikkust

Jah, nemad lähevad kasumit jahtima: Martin Villig, Garage48 asutajaid, on kutsunud kokku oma tütre Victoria (keskel) ning tolle sõbrannad Elina Meieri ja Getlin Meetua, et pidada nõu, kuidas järgmisel nädalavahetusel oma limonaadiga Tallinnas silma paista ja ilma teha.

FOTO: Jaanus Lensment

Kas tahate, et teie lapsest kasvaks ettevõtlik inimene, kes suudab endale ise leiva laua peale tuua? Siin on uudne idee, millest alustada.

Pühapäeval kahe tunniga poolsada eurot kasumit – pole paha? Mis siis, et kolme peale. Aga need kolm, kõik tüdrukud, on ka alles teismelised.

Ja konkurents! Kui mõni suur ja edukas ettevõte, nagu Elion või Eesti Energia, peaks samamoodi tegutsema külg külje kõrval turul, kus toimetab kümneid konkurente, siis tahaks näha, kas leidub mõni, kes neist üldse nulli jõuab.

Aga 14-aastane Victoria, Garage48 ühe asutaja ja endise Skype’i tarkvaraarendusmeeskonna juhi Martin Villigu tütar, taotleb kahe sõbrannaga nullist enamat. Taotleb viiskümmend eurot puhastulu. Nende äriplaan: müüa tuleval nädalavahetusel lastekaitsepäeval Tallinnas Rotermanni kvartali väljakul isetehtud limonaadi.

Oot-oot! Lapsed müümas limonaadi... te olete seda kusagil näinud.

... jaa, muidugi! Ameerika filmides.

Nüüd jõuab see ameerikalik komme – veel üks lombitagune kentsakas tava – ka Eestisse.

On see halb? Hea?

Halastamatu konkurents

Saaremaalt pärit Martin Villig (35) ei kahtle: hea. Ta on rahvusvaheliste mobiilmaksetega tegeleva ettevõtte Fortumo strateegiliste projektide juht. Seega teab, kust tuleb raha ja mida selle teenimiseks peab tegema; õigemini, mida klientidele pakkuma. Lisaks on ta aidanud oma 20-aastasel vennal Markusel käima tõmmata taksotellimistarkvara arendava ettevõtte Taxify – tema enda eeskuju ju nakatab – ning loodab (ei, pigem usub) tütre ning tolle kahe sõbranna mentorina, nõustajana, et ka laste pühapäevane äri kujuneb edukaks.

Aga selleks, et kahe tunniga loodetud kasum teenida, tuleb eelnevalt midagi ka investeerida. Eelkõige mõttetööd. Villig kutsub tüdrukud kolmel-neljal õhtul nõupidamisele, kus nood peavad lahendama terve müriaadi äriküsimusi. Alates sellest, et töötada välja limonaadi retsept, jätkates omahinna arvutamisega ning lõpetades turundusplaaniga. (Siit neile üks tasuta idee: ostke järgmise nädala Arteris pool külge reklaami. Veel parem: võtke kohe terve külg!) Kuidagi peab ju silma paistma, eristuma, kui Rotermanni kvartalisse tuleb oma limonaadi pakkuma veel 29 kolmeliikmelist laste äriüksust.

Hea on Ameerikast pärit limonaadipäev just seetõttu, seletab Villig, et noored inimesed saavad omal käel ja nahal aru, kuidas tegutseb ettevõte ja kuidas teenida raha. «Muidu lapsed arvavad, et raha tuleb seina seest,» lausub ta.

See on väärt õppetund, kuidas ettevõtlikkust arendada, ja just sellepärast toetab limonaadipäeva ka Eesti äriinglite ühendus EstBAN, millel on üle 60 ettevõtjast liikme. «Kui ikka näppude peal eelarve teha ja limonaad valmis keeta, annab see lastele selge arusaamise, kuidas maailm töötab,» kiidab Ivar Siimar, üheksasse iduettevõttesse investeerinud WNB (Why Not Brazil?) partner. Rääkimata sellest, lisab ta, et vanemad, kes on tihtipeale hirmus hõivatud, saavad nõustajatena mitu päeva oma lastega tegeleda ja neid arendada.

Kes võidab?

Niisiis, limonaad võib paista küll lapselik tarbekaup, aga kaugem eesmärk on sel suur ja üllas. Praegu on Eestis olukord kurb, tõdeb Mari Vavulski, üritust korraldava Eesti Arengufondi projektijuht: enamik tublisid noori valib korporatiivse karjääri, mitte ei loo oma firmat. Nüüd tekib ehk lootus, märgib ta, et «täna valmistad limonaadi, homme rajad oma tsehhi». Sest hoiakud, mis otsustavad, kas sinust saab ettevõtja või mitte, kujunevad juba varases eas, kodus, kinnitab Vavulski. Näiteks üheskoos ema-isaga limonaadipäevaks valmistudes.

Ometi ei ole kõik, mis limonaadipäevaga seondub, nii lihtne, nagu teoorias paistab. Riigis on ju igasugu ameteid, mis inimeste, olgu või verinoorte ettevõtlikkuselt matti tahavad võtta. Näiteks maksuamet.

Vavulski uuris möödunud nädalal asja, siis teatas: «Maksuamet ei oska hetkel veel seisukohta võtta, ent tuginedes Junior Achievementi senisele tegevusele ja justiitsministeeriumist antud nende tegevuse hinnangule võiks [limonaadimüüki] käsitleda kui õppeprogrammi käigus ellu viidud projekti.»

Aga kui maksuameti seisukoht muutub?

«Hea ürituse nimel olen valmis ka vangi minema,» vastab Vavulski. Ja naerab. Sest probleemi ei teki seetõttu, et tema prognoosi järgi võidab limonaadipäeva kolmik, kes suudab jääda kas nulli või teenida kõige väiksema kahjumi.

Aga ta ei tea – nüüd, kui siit loeb, saab teada –, milline ambitsioonikas plaan on 14-aastasel Victorial ja tema kahel sõbrannal. Ja kui läbilöögivõimeline on seni olnud Victoria isa. Kahjum nende plaanidesse küll ei kuulu.

Mis saab parimast tootest?

Limonaadipäeval valib parima maitsega limpsi maitsežürii, keda juhib esimest eestimaist ökojäätist LaMuud tootev jäätisevabrikant Rasmus Rask. Just tol samal päeval avab LaMuu oma esimese kohviku Tallinna Viru keskuse kolmandal korrusel Rahva Raamatu kaupluses. Sealne kohvik on lubanud parima maitsega limpsi menüüsse võtta. Tõsi küll, mitte 1. juunil, sest nii kiiresti ei jõua tootmist veel käivitada, aga varsti pärast seda kindlasti.

Tagasi üles