iDeal kampaania

Suhkru hind on praegu kümne aasta madalaim

FOTO: Pm

Kui Eesti valmistus kümme aastat tagasi Euroopa Liitu astuma, oli rahva suurim hirm, et pärast seda hakkab suhkru hind ohjeldamatult kerkima. Mingil määral oli kartus põhjendatud, sest esimesel kuul Euroopa Liidus, 2004. aasta mais, kerkis meil suhkru hind ühe kuuga 2,3 korda.

Pärast 2011. aasta hinnatippu on aga magusatooraine pidevalt odavnenud ning statistikaameti andmetel langes suhkruhinnaindeks madalaimale tasemele alates 2004. aasta maist. See tähendab, et nii odav pole suhkurmeil Euroopa Liitu kuulumise ajal olnud.

Hinnalangusel on hulk põhjuseid alates maailmaturu hindadest, mis on samuti mitu aastat langustrendis, lõpetades kohaliku konkurentsiga, oma osa on ka käibemaksupettusel.

Suhkruimportija Montemari (Nordic Sugar) tegevjuht Alo Süvari sõnul on jaeturul tugev konkurents ning väljamüügi hinda nad mõjutada ei saa.

«Jaemüüjate väljamüügi hind on nende endi otsus,» toonitas Süvari. «Tõsi on muidugi see, et pikas perspektiivis seal sisseostuhinnaga mingi seos on,» lisas ta ning tõi võrdluse Leeduga, kus muidu on toiduainete hinnatase madalam kui meil, kuid suhkur on meie omaga samas hinnaklassis.

Süvari ütles, et suhkruturul tegeldakse märkimisväärselt käibemaksupettusega. «Kui me vaatame statistikaameti impordi andmeid, siis selle järgi kahaneb Eesti suhkruturg mahus järsult, mis on raskesti usutav, et mitte öelda nonsenss,» ütles Süvari. Üldjoontes peaks suhkru tarbimine inimese kohta olema stabiilne, kerge negatiivse trendiga. Aga kui vaadata suhkru netoimpordiandmeid ja võrrelda 2010. aastat 2013. aastaga, on see vahe 20 000 tonni – 2010. aastal oli netoimport 38 000 tonni, 2013. aastal aga 18 000 tonni.

«Kui ma võtan üldisest statistikast oma müügid maha, siis konkurentide hinnanguline müügimaht on miinus 5500 tonni,» ütles Süvari. «Ma tahan öelda, et suur osa sellest turust on käibemaksupettus,» selgitas ta. «Lisaks sellele on Eesti väljapaistev suhkrueksportija, eksportides üle 10 000 tonni aastas, aga tootmist meil ei ole,» ironiseeris Süvari.

Ehkki suhkru jaehinda mõjutab selle maailmaturu ehk börsihind, on selle mõju tagasihoidlikum kui näiteks kohvil või naftasaadustel, sest

Euroopa suhkruturg ei ole vaba turg. Euroopas on reguleeritud nii suhkru import, eksport kui ka tootmine, lisaks on Euroopa Komisjonil veel võimalus turule sekkuda.

Suhkru tootmine Euroopas käib kvoodi alla ning see kord kehtib plaanide järgi 2017. aastani. Siis on otsustatud kvoodid kaotada ning tootmine läheb vabaks. Süvari sõnul lubavad praegused kvoodid toota suhkrut 3,5 miljonit tonni vähem, kui on tarbimine.

«Erandkorras lubatakse juba mitmendat aastat mitte­kvoodisuhkrut ümber kvalifitseerida kvoodisuhkruks,» sõnas Süvari. Tema sõnul on maailmaturu hindadel teatud mõju hindadele Euroopa Liidus, aga see mõju avaldub läbi

Euroopa Komisjoni filtri, kus on tundmatuks suuruseks impordimaks.

Ehkki suhkru lõpphind sõltub jaemüüjatest, näitavad maailma tendentsid, et tulevikus võib hind pigem tõusta. Maailmapanga andmetel on Euroopa impordihinnad kerkinud juba terve aasta ning börsi- ehk maailmaturuhindu võib oodata samuti tõus. Põhjuseks on Brasiilia väga kuiv ilm, mis on kahjustanud seal suhkruroo kasvamist.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles