Riigieelarvesse on laekunud tulusid 30,2 protsenti aastaks plaanitust
23. mai 2014, 16:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusministeeriumi andmetel laekus nelja kuuga riigieelarvesse tulusid 2,4 miljardit eurot ehk 30,2 protsenti aastaks plaanitust.
Seda on 7,6 protsenti rohkem kui mullu samal perioodil. Kulusid tehti sama ajaga 2,5 miljardit eurot ehk 31 protsenti kavandatust, teatas ministeerium
2014. aasta eelarves on koos edasiantavate tuludega plaanitud tulusid 8,1 miljardit ning kulusid koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 8,2 miljardit eurot.
Tulusid laekus eelarvesse aprilli lõpuks koos ettemaksudega ja edasiantavate tuludega 2,4 miljardit eurot. Maksutulusid koos edasiantavate maksudega laekus 2,0695 miljardit eurot ja mittemaksulisi tulusid 379,6 miljonit eurot.
Laekunud maksutulud moodustavad 31,2 protsenti ning mittemaksulised tulud 27,3 protsenti aastaks kavandatust. Mittemaksulised tulud on eelkõige välistoetused Euroopa Liidu eelarvest, aga muu hulgas ka tulud rahvusvahelistest heitmekvootidest, dividendid, riigilõivud, keskkonnatasud ja tulud varade müügist.
Suurimate tululiikidena on nelja kuuga laekunud sotsiaalmaksu 721,0 miljonit eurot ehk 32,1 protsenti planeeritust ja käibemaksu 548,8 miljonit eurot ehk 32,8 protsenti kavandatust.
Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga laekus tulusid eelarvesse 171,5 miljonit eurot ehk 7,6 protsenti rohkem. Eelmise aastaga võrreldes on maksutulusid laekunud 168,9 miljonit eurot rohkem, sealhulgas sotsiaalmaksu 53,0 miljonit eurot, käibemaksu 46,0 miljonit eurot ja juriidiliste isikute tulumaksu 9,8 miljonit eurot enam.
Kuludeks ja investeeringuteks kasutati aasta esimese nelja kuuga kokku 2,5 miljardit eurot ehk 31,0 protsenti plaanitust. Eelmise aasta võrreldavate kulude maht oli 2,3 miljardit eurot. Suurimate kuludena maksti aprilli lõpuks peamisteks sotsiaaltoetusteks 1 023,9 miljonit eurot ehk 31,6% protsenti plaanitust.
Võrreldes eelmise aastaga kasvasid kulud 74,5 miljonit eurot ehk 7,9%. Sotsiaaltoetuste kasvu põhjusteks on eelkõige pensionikulude ja paremast sotsiaalmaksu laekumisest tulenevate ravikindlustuskulude tõus.
Investeeringuteks suunati aasta esimese nelja kuuga 99,6 miljonit eurot ehk 14,4 protsenti aastaks plaanitud eelarvest. Aasta alguses on investeerimisaktiivsus traditsiooniliselt madalam.
Riigi tööjõu- ja majandamiskuludeks kasutati aprilli lõpuks 387 miljonit eurot ehk 29,5 protsenti eelarves ettenähtust (mullu 358 miljonit). Sealjuures kulus tööjõukuludeks 212 miljonit eurot ja majandamiskuludeks 175 miljonit eurot.
Välistoetusi koos ettemaksetega maksti aasta esimese nelja kuuga kokku välja 23,6 protsenti plaanitust ehk 212,5 miljonit eurot, mida on 15 miljonit vähem kui aasta varem. Vähenemine tuleneb peamiselt struktuuritoetuse väljamaksete vähenemisest 30,9 miljoni euro võrra. Struktuuritoetuste arvelt maksti aprilli lõpuks välja 118,9 miljonit eurot ehk 13,0 protsenti planeeritust.
Likviidseid finantsvarasid ehk deposiite ja võlakirju oli riigikassas 2014. aasta aprilli lõpus 1,3 miljardi euro väärtuses. Võrreldes 2013. aasta lõpuga on reservid 136 miljoni euro ehk 9,6 protsendi võrra väiksemad.
Valitsussektorieelarvepositsioon oli märtsi lõpus 118,6 miljoni euroga (0,6 protsenti prognoositavast SKPst) puudujäägis. Eelmisel aastal samal ajal oli puudujääk 176,0 miljonit eurot ehk 1,0 protsenti prognoositavast SKPst.