Organisatsioonid puutuvad ikka ja jälle kokku juhtumitega, kus oma töötajad kuritarvitavad usaldust ning petavad või varastavad omakasu huvides. Petuskeeme on raske avastada, kuna keskmine pettur ei erine oluliselt keskmisest inimesest. Kuid mis kõige tähtsam – tal on ülemuste ja kolleegide täielik usaldus – mis ei tähenda, et iga usaldusväärne töötaja oleks potentsiaalne pettur, kirjutab KPMG Baltics Forensic teenuste nõustaja Anu Ahas-Saaron.
Ettevõttesisese kuriteo toimepanijad kuuluvad sageli selle tippjuhtkonda, mis viitab olulisele riskile: kõige suurema kahju põhjustavad ettevõttele usalduse pälvinud ning konfidentsiaalset infot omavad juhid.
Pettuste läbiviijaid iseloomustavad teatud omadused, mis peaks juhtkonda ja kaastöölisi tähelepanelikuks tegema.
• Ei ole huvitatud või isegi seisab vastu edutamisele, ilma seda selgelt põhjendamata
• Puhkab harva ja keeldub oma tööülesandeid kolleegidele üle andmast või neid jagamast
• Elustiil ja isiklikud kulutused ei paista olevat kooskõlas palgaga
• Ei raporteeri oma tegevusest
• Saab mõjutada oma palka ja preemiaid
• Mitteusaldusväärne ning kaldub tegema vigu ja näitama halbu tulemusi, hiilib mööda reeglitest
• Ei vastuta oma vigade eest ning lükkab vastutuse teistele.
• Tundub olevat tööl rahulolematu ning kehvasti motiveeritud
• Ümbritsetud «õukonnast» või inimestest, kes teda ei kritiseeri
• Uue töötaja töötulemused ja –oskused ei ole kooskõlas CVs kirjeldatud varasema kogemusega
• Paistab olema põhjuseta stressis ning pinge all
• Kiusab või heidutab kolleege. Muutlike tujudega, üleolev, konfliktne, ähvardav või agressiivne, kui pannakse proovile
• Hankijad või varustajad suhtlevad vaid selle inimesega.