Lausanne’i Juhtimise Arendamise Instituut (IMD)* avaldas täna projektis osalenud 60 riigi rahvusvahelise konkurentsivõime 2014. aasta edetabeli. Sellest nähtub, et Eesti on tänavu riikide võrdluses 30. kohal ehk kuue koha võrra kõrgemal kui eelmisel aastal.
Eesti on möödunud Tšiilist, Kasahstanist, Tšehhist, Poolast ja Mehhikost. Viimati oli Eesti 30. edukama hulgas 2008. aastal (23. koht) ning kõrgeim koht edetabelis oli 2006. aastal (19. koht), vahendas Eesti Konjunktuuri Instituut (EKI).
Edetabel tugineb riikide 2013. aasta majandustulemustel (135 erinevat näitajat) ja 2014. aasta veebruaris-märtsis läbi viidud ettevõttejuhtide küsitlusel (118 küsimust) ning taustainformatsiooonil (85 näitajat). Kokku kasutati iga riigi koha määramisel 338 näitajat.
2014. aasta edetabelit juhivad (TOP 10):
Samad riigid, välja arvatud Taani, olid 10. edukama hulgas ka eelmisel aastal (välja langes Katar).
Edetabeli suuremad tõusjad olid tänavu Rumeenia (8 kohta), Eesti, Läti ja Hispaania (kõik 6 kohta) ning Uus-Meremaa (5 kohta).
Edetabelis langesid kõige enam Mehhiko (9 kohta), Peruu (6 kohta) ja Iisrael (5 kohta).
Eestile enam huvipakkuvate riikide kohad edetabelis on:
18. Soome
23. Hiina
25. Island
27. Prantsusmaa
34. Leedu
35. Läti
36. Poola
38. Venemaa
Eesti tõstis oma konkurentsipositsiooni kolmes valdkonnas (neljast):
- valitsuse tõhususe arvestuses 30. kohalt 23. kohale,
- äriefektiivsuse arvestuses 39. kohalt 32. kohale ja
- infrastruktuuri arvestuses 32. kohalt 30. kohale.
Halvenes Eesti positsioon majanduse seisundi poolest (39. kohalt 44. kohale).
Lisaks edetabelikohale avaldas IMD riikide konkurentsivõime ka protsendina esikohal oleva riigi suhtes. Eesti võimekust hinnati sel aastal 64,4 protsendiga USA suhtes, mis on sama kui eelmisel aastal.
Eesti ettevõttejuhtide hinnangul on riigi kõige atraktiivsemateks (tugevamateks) külgedeks (etteantud 15. võimekusest, kusjuures märkida sai viit) konkurentsivõimeline maksusüsteem, poliitiline stabiilsus ja hinnakonkurentsivõime. Eesti tugevusteks ei ole ettevõtete juhtimise kvaliteet, teadus-arendustegevuse kultuur ja valitsemise kompetentsus.
Eesti asus kõrgetel kohtadel teiste riikide hulgas selliste näitajate poolest:
valitsuse võla väiksus (1. koht), tööturu regulatsioonid (5. koht), äri alustamise lihtsus (9. koht), naiste osaleminine tööturul (4. koht), investeeringud telekommunikatsiooni (6. koht), küberturvalisus (7. koht).
Eesti nõrkusteks on:
kvalifitseeritud inseneride hulk tööjõuturul (60. koht), ühiskonna vananemine (58. koht), kvalifitseeritud tööjõu nappus (57. koht), õhutranspordi kvaliteet 56. koht), energiamahukus (50. koht), majanduse vähene mitmekesisus/keerukus (49. koht), väikesed tervishoiukulud (46. koht), madal SKP kasv (43. koht), vähene sotsiaalne sidusus (41. koht).