Eestlaste kindlustunne kahe aasta kõrgeimal tasemel
25. juuni 2010, 10:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Konjunktuuriinstituudi juunikuu tarbijabaromeetri andmetel oli tarbijate kindlustunde indikaator –3 ja võrreldes maiga oli tõus 2 punkti. Kindlustunde indikaator on liikunud positiivses suunas alates 2009. aasta märtsist ja nüüd jõudnud viimase 2 aasta kõrgeimale tasemele.
Riigi majandusolukorra paranemist järgneva 12 kuu jooksul ootas 42 protsenti küsitletutest, sama olukorra püsimist 28, olukorra halvenemist kartis 23 protsenti vastanutest.
Ootused oma pere majandusolukorra muutuste suhtes (järgneva 12 kuu jooksul) viimase kuuga paranesid (saldo mais –3, juunis -1).
Kui majanduslanguse põhjas (2009. märts) arvas 54 protsenti elanikest, et tööpuudus kasvab järgneva 12 kuu jooksul oluliselt, siis nüüd oli selliseid inimesi vaid 5 ja 40 protsenti küsitletute arvates tööpuudus väheneb.
Perede rahaline olukord juunis võrreldes maiga oluliselt ei muutunud. 36 protsenti peredest loodab järgneva 12 kuu jooksul säästa, 51 tuleb ots-otsaga välja ning 13 protsenti elab vanadest säästudest või on krooniliselt võlgu.
Elanike säästuvõime on langenud sissetulekute ja suure töötuse tõttu halb ja 62 protsendi vastanute hinnangul on säästmine järgneva 12 kuu jooksul ebatõenäoline.
Paljude perede rahaline olukord on tasakaalus tänu oluliselt piiratud kulutustele. Püsikaupade ostuprognoos on endiselt halb kuid natuke lootustandvam kui viimase aasta jooksul.
Juunis tarbijate inflatsiooniootused võrreldes maiga oluliselt kasvasid ja on jõudnud kriisieelse (2008 suvi) tasemeni. Tarbijate inflatsiooniootusi mõjutab kindlasti ka Eesti aina kindlamaks muutuv liitumine eurotsooniga.