Pangaliit: reklaamipiirang ei ole proportsionaalne ega põhjendatud

, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pangaliidu juht Katrin Talihärm (paremal).
Pangaliidu juht Katrin Talihärm (paremal). Foto: Tairo Lutter / SL Õhtuleht

Pangaliidu tegevjuht Katrin Talihärm ütles MKMi esitletud laenureklaami teles, raadios ja internetis keelavat eelnõud kommenteerides, et see on ebaproportsionaalne.

«Pangaliit toetab kiirlaenuturu reguleerimist, kuid iga konkreetse meetme puhul tuleb kaaluda selle tõhusust ja mõju kõikidele tarbijakrediidi pakkujatele. Ka reklaamiseaduse muutmise eelnõu on seletuskirja kohaselt suunatud just selle turu korrastamiseks, kuid väljapakutud kujul mõjutab see ka teiste laenutoodete nagu nt kodulaenu, krediitkaardi ja väikelaenu reklaami,» kirjeldas Talihärm.

Tema sõnul on laenuandmine legaalne tegevus ning selle reklaamimise piiramine ning eriti veel teatud kanalites keelamine peab olema väga kaalutud sh võrdluses teiste toodete ja teenuste reklaamiga. «Näiteks kui alkoholireklaam on teles ja raadios lubatud, siis miks näiteks eluasemelaenu reklaam peaks olema keelatud,» küsis ta. «Oleme seisukohal, et seadusemuudatus ei ole proportsionaalne ega põhjendatud ning ei täida efektiivselt kiirlaenuturu korrastamise eesmärki.»

Talihärm rõhutas, et kiirlaenudest ei teki probleemid mitte sellest, et seda toodet laialt reklaamitakse, vaid sellest, et niisuguseid laene antakse maksevõimetutele inimestele, kes ei suuda laenu lepingus toodud tingimustel tagasi maksta.

«Seega peaks kiirlaenuturu korrastamisel põhifookus olema laenutaotleja maksevõime hindamisel ja vastutustundliku laenuandmise põhimõtetest kinnipidamise kontrollil. Pangaliidu hinnangul oleks kõige tõhusamaks meetmeks kõigi tarbijakrediidi pakkujate sh kiirlaenu pakkujate tegevuse tegevusloastamine ja Finantsinspektsiooni järelevalvele allutamine,» rääkis ta. «Samaaegselt tuleb nii riigil kui finantsteenuse pakkujatel teha tööd ja investeerida raha ning aega Eesti inimeste finantshariduse taseme tõstmiseks.»
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles