Analüütikud: euroliitu astumisega alanud hinnatõus jätkub
19. mai 2014, 11:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Analüütikute hinnangul ei lakka hinnatõus enne, kui Eesti hinnad on jõudnud järele Euroopa Liidu keskmisele.
Üks selgeid hinnatõusu näitajaid on konjunktuuriinstituudi koostatava toidukorvi maksumus. Selle näitaja põhjal on toidukaupade hinnad viimase kümne aasta jooksul tõusnud üle 40 protsendi. Eriti järsult kasvas toidukorvi maksumus pärast eurole üleminekut – ligi 15 protsenti.
«Kas hinnatõus on olnud järsk? Loomulikult on,» kinnitas SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel ja tõi näite: «Seal, kus vanal heal ajal kulus 500 krooni, kulub praegu rahulikult 50 eurot.»
Kaupmeeste kasvanud ahnuse süüks on hinnatõusu keeruline ajada, sest kaubandusettevõtete keskmine juurdehindlus on jäänud kriisieelsele tasemele ehk 14 protsendi lähedale, kus see on peaaegu muutumatult püsinud viimased neli aastat. Juurdehindlusest üle kolmandiku läheb tööjõukuludeks, teine suur osa ettevõtlusega seotud kulude katteks. Kaupmehele jääb sellest kätte tagasihoidlik protsent.
Samas ei anna üksnes vorsti hind aimu sellest, kui kalliks on elu läinud. Pärast buumi on tõusnud hoogsalt ka kinnisvara hinnad. Kui 2009. aastal maksis väiksema korteri (41–55 ruutmeetrit – toim) ruutmeeter Tallinnas umbes 860 eurot, siis möödunud aastaks oli keskmine hind tõusnud 1230 euroni.
Swedbank Eesti juht Priit Perens väitis eelmisel reedel Äripäevale, et keskmise tarbija suutlikkus omandada kinnisvara on kahanenud. «Varade hindade võrdluses toimub varjatud vaesumine,» ütles ta.
Seevastu rahandusminister Jürgen Ligi ütles, et hinnad on tõusnud palju vähem, kui inimestele tundub. «Hindade pärast muretsetakse pidevalt üle – need ei allu meie tahtele, küll aga on murel suured silmad. Ka praegu, kui tegelik inflatsioon on pea olematu.»
Hinnatõusu kõrval on oluline jälgida ka sissetulekute kasvu ja hinnata ostujõudu. Viimase kümne aasta jooksul on keskmine palk enam kui kahekordistunud. Ometi lähevad majandustegelaste arvamused inimeste reaalse ostujõu hindamisel lahku. Endine Swedbanki majandusanalüütik, praegu peaminister Taavi Rõivase nõunik Maris Lauri ütles Eurostati andmetele tuginedes, et jõukus on kasvanud: keskmine palk on võrreldes teiste riikidega kiiresti tõusnud ning sisemajanduse kogutoodang ühe elaniku kohta kasvab jätkuvalt. «Inimesed, kes käivad reisimas, võivad öelda, et kümme aasta tagasi tundsid nad ennast välismaal vaesemana kui praegu,» lisas Lauri.
Samuti väitis rahandusminister Ligi, et võrreldes kümne aasta taguse keskmise palgaga on nüüdseks ostujõud kasvanud üle 40 protsendi. Praeguse keskmise palgaga ostujõu poolest võrreldav palk oli kümme aastat tagasi 693 eurot, ent 2003. aasta viimases kvartalis oli keskmine sissetulek kõigest 455 eurot.
Teised majandusanalüütikud olid eestlaste ostujõudu hinnates tagasihoidlikumad. Koppel tugines reaalpalgale, mille dünaamika tema hinnangul ei näita, et Eesti elanikel oleks otseselt halvasti läinud. «Kriisi kontekstis oli olukord muidugi šokeeriv, kuid muidu tundub reaalpalgaga olevat nagu keskealise mehe kehakaaluga – kord liigub see üles, siis veidi alla, kuid peamiselt siiski üles,» märkis ta. Majandusteadlase Heido Vitsuri hinnangul pole inimeste ostujõud pärast kriisi nimetamisväärselt kasvanud.
Vitsuri väitel on kahel põhjusel keeruline öelda, milline on Euroopa Liidu ja eurole ülemineku otsene mõju hindadele. Kui Eesti 2004. aastal Euroopa Liitu astus, järgnes sellele üleilmne majandusbuum. Pärast eurole üleminekut algas aga üldine majanduse taastumine kriisist.
Siiski, erinevalt eurole üleminekust ei tundnud inimesed rahandusminister Ligi arvates Euroopa Liitu astudes suurt hinnahirmu, kuigi tegelikult mõjutasid tollimaksud toona hindasid isegi rohkem. Eesti Panga arvutuste järgi ulatus Euroopa Liiduga liitumise ühekordne mõju inflatsioonile kuni 1,8 protsendini.
«Selles hinnangus on sees ka tolleaegsed aktsiisitõusud, mille kohta ei saa öelda, et nad on ilmtingimata Euroopa Liidu liitumisest põhjustatud,» lisas Ligi. «Ent üldine entusiasm Euroopa Liiduga liitumisest kiirendas nii majanduskasvu, laenamist, palgatõuse kui ka inflatsiooni järgnevatel aastatel kuni äsjase suure kriisini.»
Ka Vitsuri hinnangul järgnes liitu astumisele heaolulootus. Samas toimus üleüldine majanduse ülekuumenemine, mille tagajärjel tekkis mull ka neis riikides, mis Euroopa Liitu ei kuulunud. Vitsur tõi näiteks Islandi, kus lisaks kinnisvarasektorile lendas vastu taevast pangandussüsteem.
Majandusanalüütikute hinnangul on paratamatu, et avatud majandusruumis hinnad ja palgad ühtlustuvad ning ühtlustumise, jätku ennustatakse ka sel aastal. «Mida avatum majandus, seda kiiremini ja intensiivsemalt see toimub. Hinnatõus oleks toimunud ka siis, kui me poleks Euroopa Liitu või eurotsooni astunud,» üldistas Lauri.