Käo: sügis on ettevõtja jaoks väga hirmus aeg
19. mai 2014, 12:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurettevõtja ning Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimees Jüri Käo sõnul hakkab sügiseti ilmuma varjatud maksumuudatuseelnõud, sest kavandatavas järgnevas eelarveprojektis jääb raha puudu.
Käibemaksuseaduse muutmise seaduse, mille kohaselt tuleb hakata deklareerima iga üle 1000 euro suurused tehingud eesmärk on Käo sõnul üllas, sest maksupettustega tuleb võidelda, aga see kuidas seda seadust menetleti on täpne näide kuidas ei tohiks asju teha.
«Ettevõtlusorganisatsioonidega räägiti seaduse jõustumisest 2015.-2016. aastal, aga siis järsku septembris läks eelnõu valitsusest läbi, mille järel ettevõtjad tõusid muidugi tagajalgadele ning suure kära ja müraga lükkas riigikogu komisjon selle eelnõu tagasi,» ütles Käo advokaadibüroo Varul 20 aasta juubelile pühendatud konverentsil «Õigus ja majandus muutuvas maailmas». «See on väga negatiivne näide ja neid on kahjuks väga palju,» lisa ta.
Käo sõnul on sügis ettevõtja jaoks väga hirmus aeg. «Kui rahandusministeeriumist saabub eelarveprojekt, siis hakkavad välja ilmuma ka varjatud maksumuudatused, mida siis rahandusministeeriumi «maksuleiutusosakond» produtseerib. Rahandusministeeriumis on väga tublid inimesed ja ma ei taha neid absoluutselt solvata. Nad on väga kompetentsed ja ettevõtjate sõbrad, aga koalitsioonis jääb alati mingi summa puudu ning seda tahetakse kiirkorras lahendada mingi seaduseelnõuga ning nende puhul ei toimu ei kaasamist ei mõjude hindamist ja nendes küsimustes ei ole ka õigusselgust,» toonitas Käo.
Käo sõnul on igale ettevõtjale on seadusandluse stabiilsus üks olulisemaid kriteeriumeid.
Kogu seadusloome juures lähtub iga ettevõtja kolmest asjast, mida ettevõtlusorganisatsioonid sooviksid silmas pidada: need on, et meid kaasataks seadusandluse väljatöötamisel, teiseks, et uuele eelnõule oleks mõjude hinnang ning kolmandaks, et selles teemas oleks õigusselgus.
«Selle üle kuidas Eestis tegelikult asjad käivad, ei saa kahjuks rõõmu tunda ja halbu näiteid on palju, toonitas Käo.