Põrsa kotis ostmise vanasõna teame ju kõik, aga sellegipoolest kipub see ununema, kui emotsioonid ratsionaalse meele oma võimusse haaravad. Nii võib juhtuda ka korteri üürimisel, kirjutab kinnisvaraportaali Kv.ee turundusjuht Kristiana Põld.
Soovitused, kuidas valida üürikorterit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõigepealt – oma silm on kuningas. Enne lepingu sõlmimist käi kindlasti korterit vaatamas. Kui oled teisest linnast ja ise minna ei saa, palu mõne sõbra või tuttava abi.
Löö summad kokku, et näha, kui kalliks üürimine kokkuvõttes kujuneb – millised on igakuised kommunaalkulud? Kindlasti tasub küsida eelmiste perioodide arveid.
Kokku tuleb leppida, kelle kanda jäävad remondifondi maksed ja muud lisatasud nagu internet, kaabel-TV ja signalisatsioon.
Täpsusta transpordiga seonduv – kus on bussipeatus, kui tihti sealt ühistransport liigub ja kuhu? Samuti tee kindlaks parkimiskoha olemasolu ja see, kas selle eest nõutakse lisatasu.
Hinda ka hoone heakorda. Kas aknad on vahetatud ja kas fassaad on soojustatud? See tagab kindlasti soojema elamise ja säästu küttearvetelt.
Fikseeri puudused
Uuri, kas hoonel on energiamärgis, mis annab hea ülevaate korteri soojapidavusest. Energiamärgis A on kõige parem ja F tähistab kõige kehvemate näitajatega hooneid.
Kindlasti tuleks edasiste ebameeldivuste vältimiseks fikseerida üüripinna füüsiline seisukord võimalikult täpselt: märgid veekahjustusest, hallitusest ning praod lagedes ja seintes. Seda saab edukalt teha ka telefonikaamera või videovõttega.
Ära ainult unusta seda oma seadmesse, vaid salvesta see kuskile nii, et üüriperioodi lõppedes selle ka üles leiad. Nipp – saada see oma meilile märgusõnaga «Üürika aadress».
Kas elamisse jääb kogu nähtav mööbel ja sisustus sisse? Kui sul endal on mööblit (näiteks voodi, diivan, teler), mida soovid korterisse kaasa võtta, siis uuri, kas eelmine üürnik või omanik on nõus vastava mööblieseme eest ära viima ja kas sellega kaasneb sulle ka mingeid kulusid.
Kes maksab parandustööd (näiteks pesumasina rike, lekkiv kraan)? Tasub uurida, kas kodu on kindlustatud. Teatud kodukindlustuse vormid katavad ka laste süü tõttu katki läinud teleri remondi- või ostukulud.
Kas on olemas korteriühistu, mis on head tavad kortermaja puhul ja millised on naabrid?
Pikema üürimise korral tuleb eelnevalt läbi rääkida muudatused ja omaalgatuslik remont. Näiteks – on sul soovi piltide riputamiseks teha seina auke või mõnes toas seinavärvi või tapeeti muuta?
Kas on olemas kelder või panipaik ning kas üürnikuna võid neid kasutada? Kas tohid üürikorterisse võtta koduloomi?
Tasud ja vastutus
Selgita välja, kas üüripind on lisaks üürimisele ka müügis ja kas etteteatamise tähtaeg on mõlemale poolele vastuvõetav?
Uuri, ega korter pole kaasomandis. Kui jah, siis tee selgeks, kas teine osapool on elamispinna üürile andmiseks oma nõusoleku üldse andnud?
Täpsustage kõik maksetega seonduv: lepingutasud, ettemaksud, maakleritasud, makse kuupäevad, kas makstakse ülekandega või sularahas jms. Lisaks tuleks kindlasti üles märkida elektri-, vee- ja gaasinäidud. Sularahamaksete korral tasub fikseerida, kasvõi lepingu lisasse, maksete kuupäevad. Neid kõiki tuleb hilisemate segaduste vältimiseks kinnitada poolte allkirjadega.
Ja veel – sõlmi kindlasti üürileping, selle saad alla laadida aadressil www.kv.ee/lepingud.