Viinapudel kallineb märgatavalt
15. mai 2014, 22:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti suurima alkoholitootja Liviko prognooside järgi tõusevad viinade hinnad järgmisel aastal alkoholi aktsiisitõusu tagajärjel umbes 10-12 protsenti, nelja aastaga aga juba pea poole võrra.
Tarbija24 uuris valitsuse kavandatava alkoholi aktsiisitõusu valguses, kui suurt hinnamuutust tähendab seadusemuudatus lõpptarbija jaoks.
Liviko juhatuse esimees ja ühtlasi Alkoholitootjate ja Maaletoojate liidu juhatuse esimees Janek Kalvi toonitas, et Alkoholitootjate ja Maaletoojate liit ei tegele lõpptarbija hindadega ega ole seetõttu ka hindu arutanud või arvutanud.
Liviko enda teadmiste ja ennustuste varal võib 15-protsendilise aktsiisitõusu puhul Kalvi sõnul tuleval aastal prognoosida lahja alkoholi, näiteks õlle hindade umbes kolmeprotsendilist tõusu ja kange alkoholi, näiteks viina hindade umbes 10–12-protsendilist tõusu. Aastaks 2018 plaanitava aktsiisitõusu puhul tõuseks kange alkoholi hinnad praegusega võrreldes 36–44 protsenti, seevastu õlle hinna kallinemine jääb umbes 12 protsendi kanti.
«15-protsendine ühtlane aktsiisitõus suurendaks pooleliitrise õlle – Saku Originaal või A. Le Coq Premium – pealt makstavat aktsiisi järgmise aastal ainult kolm senti ning ei peaks eriti rohkem mõjutama ka väljamüügihinna tõusu. Nelja aastaga suureneks pooleliitrise õlle aktsiis vaid kaheksa sendi võrra ning tõenäoliselt jääks müügihinna tõus 11 sendi kanti,» selgitas Kalvi põhjalikult.
Kuid 15-protsendine aktsiisitõus suurendaks pooleliitrise viina – Laua viin või Viru Valge – aktsiisi praeguselt tuleval aastal 3,29 eurolt 3,78 eurole, millele lisandub kümme senti käibemaksutõusu. Nelja aasta pärast suureneks viina aktsiis 5,03 eurole, millele lisandub 35 senti käibemaksu täiendavalt aktsiisilt. Aktsiisitõusu mõjul võib viina hind kokkuvõttes tõusta kuni 2,5 euro võrra.
ASi Tallinna Karastusjoogid juhatuse liige Vello Tafenau nentis, et mõistagi on maksutõus ettevõtlust pärssiv tegur. Tafenau sõnul kallineb antud aktsiisitõusu tagajärjel poes väljamüügihind vähemalt 75 eurosendi võrra. Seega ennustab ka tema, et praegu 6-eurose pudeli hind kasvab ca 12 protsenti.
Janek Kalvi rõhutas, et selline viina hinna kallinemine kujuneb suureks salaviina tarbimist kasvatavaks mõjuriks. «Ilmselgelt ei lisa õlle aktsiisi selline tõus olulist panust riigieelarvesse ega oleks ka mingilgi määral kättesaadavuse, seega ka tarbimise vähendamise mõjutaja, otse vastupidi. Õlu ja siider, mis on mõlemad väga madala määraga maksustatud lahjad alkohoolsed joogid, on selliste lõpphindade kosmeetiliste muutuste puhul jätkuvalt väga kättesaadavad,» arvas ta.
Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liidu hinnangul on iga-aastane aktsiiside erinevast määrast tingitud maksuauk juba praegu 50 miljoni eurot, millele lisandub 10 miljonit eurot käibemaksu. Aktsiisitulude suurendamiseks oleks ennekõike tarvis liidu arvates võrdsustada lahjade alkohoolsete jookide aktsiisimäärad absoluutalkoholi sisalduselt kange alkoholi aktsiisimääradega.
Alkoholitootjate ja Maaletoojate liit leiab, et kange alkoholi aktsiisi tõus tuleval aastal ning järgneval kolmel aastal 10-protsendiline tõus ei aita kaasa absoluutalkoholi tarbimise vähendamisele. Sellise aktsiisitõusuga kaasnevad mõjud on liidu sõnul saamas tõsiseks ohuks Eesti majandusele, mõjudes hävitavalt kange alkoholi tööstusele, kaubandusele ja turismisektorile.
«Eelnõus kirjeldatud aktsiisitõus ei anna piisavat majanduslikku efekti, kuna suunab alkoholitarbijad lahjade jookide tarbimisele, mida riik alamaksustab. Eelnõu on vastuolus Alkoholipoliitika rohelise raamatuga, mille eesmärk on vähendada absoluutalkoholi tarbimist ning teha alkohol noortele raskemini kättesaadavaks,» kinnitab liit.
Alkoholitootjad on soovitanud nimetatud eelnõu tagasi kutsuda ning võrdsustada erinevate alkoholi liikide aktsiisimäärad.
Eestis on alkoholi aktsiisimäär absoluutalkoholi protsendi kohta õlles 2,62 korda väiksem kui kanges alkoholis. «On laialdaselt teada fakt, et ühtegi kaalukat põhjendust erinevat liiki alkoholide aktsiisimäärade erinevuseks ei ole, seega on meile täiesti arusaamatu nii rahvatervise kui ka riigi rahanduse seisukohalt põhjendamatute aktsiisimääradega eelnõu. Alkoholi aktsiisi puhul peaks maksustamise objekt olema ikkagi alkoholi sisaldus joogis,» lisab liit.