Riik on euro tulekuks peaaegu valmis
21. juuni 2010, 00:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti riigiasutused peavad olema eurole üleminekuks valmis 1. juuliks, erandina on ajapikendust saanud kolm suurt asutust. Seni on sujunud kõik graafiku järgi.
Teistest pikemalt on ettevalmistusaega saanud maksu- ja tolliamet, sotsiaalkindlustusamet ja siseministeerium, kes peavad oma valmisolekut kinnitama alles tänavu 1. novembril. Nn europäevani jääb siis vaid kaks kuud.
Maksu- ja tolliametil on neljakuiseks ajapikenduseks kaks põhjust. «Meil on väga mahukad süsteemid, sellepärast võtab ettevalmistus rohkem aega,» ütles EMTA pressiesindaja Annely Erm. «Teiseks on alles kinnitamata osa õigusakte ja määrusi, mis 1. jaanuarist jõustuvad, ning meil ei ole mõtet süsteemi mitu korda muuta.»
Muudatuste seas, mille kinnitamine on veel vaja ära oodata, on tema sõnul näiteks erinevate deklaratsioonide uued vormid ja muu taoline. «Seda kõike on tohutult, ei jõua üles lugeda!»
Riigihange välja kuulutamata
Sotsiaalministeerium kinnitas, et erandit küsiti sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi SKAIS tõttu, sealhulgas arvestades arendustöödeks jäänud ajaga. Riigihangete registri andmeil ei kuulutatud tänavu mais välja hanget, et kohandada SKAIS euro kasutuselevõtuks, vaid seda tehti läbirääkimiste teel.
Põhjenduseks on toodud «tellivale asutusele ettenägematutest asjaoludest põhjustatud äärmiselt kiireloomuline olukord». Tööd teostab firma Medisoft 5,4 miljoni krooni eest.
«Osalisest valmisolekust raporteerivad sotsiaalministeerium ja tema allasutused juba
1. juulil valitsusele esitatavas raportis,» kinnitas ministeeriumi pressiesindaja Jana Rosenfeld. «Osaliselt toimuvad eurole üleminekuga seotud tegevused alles teisel poolaastal – näiteks kodanike teavitamine, töötajate koolitamine – ning tippaeg on neljanda kvartali teises pooles,» märkis ta.
Alles siis laaditakse ja testitakse infosüsteemide uusi tehnilisi platvorme ning kinnitatakse krooni vääringut sisaldavate sisedokumentide uued versioonid ja tehakse muud sarnast.
«Selles osas ei erine sotsiaalministeerium teistest riigiasutustest millegi poolest – samad tegevused tuleb teha kõikidel riigiasutustel ning suuresti kasutavad kõik asutused sarnast tegevuste ajastust,» lisas ta.
Ettevalmistused rahuldavad
Ka siseministeerium kinnitas Postimehele, et neile anti neli kuud pikem ettevalmistustähtaeg eurole ülemineku tehnilise valmisoleku saavutamiseks, kuna võeti arvesse sealsete infosüsteemide hulka ja keerukust.
Eurole üleminekut koordineeriv asjatundjate komisjon, mida juhib rahandusministeeriumi kantsler Tea Varrak, otsustas tänavu veebruari lõpus, et ministeeriumide kantsleritel tuleb raporteerida rahandusministeeriumile valmisolekust vastavalt kehtestatud tähtaegadele.
Mai lõpus pidas komisjon ettevalmistuste seisu rahuldavaks. Komisjoni järgmine korraline koosolek on täna.
Ülemineku tehniliste ja õiguslike ettevalmistustega peavad tegelema ka omavalitsused. Mai lõpus linnadele ja valdadele saadetud kirjas kinnitas rahandusministeeriumi kantsler, et hindade kahes vääringus näitamise nõue kehtib ka neile ettevõtetele, kes kuuluvad omavalitsustele. Avalik-õiguslike tasude puhul on krooni- ja eurohinna kõrvuti näitamine 1. juulist soovituslik.
Tallinna linnavalitsuse eurole ülemineku ettevalmistamise komisjoni liige, abilinnapea Jüri Pihl ütles, et komisjon on korduvalt koos käinud ja pealinna olukorra üle vaadanud. «Kui üleminek peaks olema juba talvel, siis valmisolek on olemas,» sõnas Pihl.
Eesti eurole ülemineku otsus on sisuliselt juba tehtud, kõige viimasena kinnitavad selle Euroopa Liidu rahandus- ja majandusministrid 13. juulil Brüsselis toimuval kokkusaamisel. Siis saab lõpliku kinnituse ka vahetuskurss – üks euro 15,6466 krooni vastu.