Miks ei tasu osta internetist piraatkaupa?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestlased on üha enam asunud kasutama e-poodides ostlemise võimalust, kuid paraku ei ole piisavalt tähelepanu pööratud sellega seonduvatele ohtudele, kirjutavad advokaadibüroo Tark, Grunte ja Sutkiene advokaadid Helena Rahi-Toomla ja Tanel Küün arvamusartiklis.
Kui tavapoest kaupu ostes on üldiselt arusaadav, mida kaupmees ostjale pakub, siis internetipoodides on valik ääretult lai ning osta on võimalik peaaegu kõike.
Veebipoodide kasutamine on muutunud üha populaarsemaks, kuivõrd üldiselt on veebipoes müüdavate kaupade, seejuures ka luksuskaupade hinnad, oluliselt odavamad võrreldes nn tavapoodidega – näiteks võib klient omandada tavapoes mitusada eurot maksva käekoti internetipoest vaid paarikümne euroga. Paraku peab tõdema, et internetipoodides müüdava kauba näol võib tegemist olla võltsitud või piraatkaubaga. Sellise kauba ostmist tuleks vältida, kuna sellega rikutakse teiste isikute intellektuaalomandi õigusi.
Võltsitud kaubaga on tegemist juhul, kui kaup on selleks õigust mitteomava isiku poolt varustatud kaubamärgiga, mis on identne õiguskaitset omava kaubamärgiga, nt riideese, millel on kaubamärgina märgitud „Prada“, kuid tegelikult pole selleks „Prada“ kaubamärgi kasutamiseks õigust omavalt ettevõttelt luba saadud. Piraatkaubaga on tegemist aga siis, kui kaubast on tehtud selleks õigust omava isiku loata koopia (nt koopia mõnest DVD-st). Mõlema näite puhul on tegemist teiste isikute õiguste rikkumisega, mis on keelatud.
Kuigi paljudel juhtudel võib tarbija mõista, et veebipood müüb võltsingut või piraatkaupa, siis samas esineb tihti ka olukordi, kus ostja ei pruugi ise arugi saada, et tellib võltsitud või piraatkaupa. Vaatamata ostja teadmisele või mitteteadmisele on aga tollil (Maksu- ja Tolliametil) õigus kinni pidada kaup, mille suhtes esineb läbivaatusel kahtlus, et tegemist on võltsinguga. Selline õigus on tollil just kolmandatest riikidest ehk väljaspool Euroopa Liitu asuvatest veebipoodidest kauba tellimisel, kuna sealt tellimisel kehtivad rangemad tollireeglid kui ELi liikmesriikidest toodete tellimisel.
Kui leiab tõendamist, et tarbija poolt tellitud kauba puhul on tegemist võltsitud või piraatkaubaga ning sellest tulenevalt rikutakse teise isiku intellektuaalomandi õigusi, võib selline kaup kuuluda hävitamisele. Kauba hävitamise korral tekib olukord, kus ostja jääb nii kaubast kui teatud juhtudel ka kauba eest makstud tasust ilma. Kui siiski selgub, et kellegi intellektuaalomandi õigusi ei rikuta, kaup vabastatakse ning see peaks probleemideta jõudma ostjani.
Hiljutises kohtuasjas C-98/13 võttis Euroopa Kohus vastu otsuse, mille kohaselt on veebipoe kaudu müüdavate kaupade suhtes intellektuaalomandi (nt kaubamärgi) õiguste omanikul samasugune võimalus oma õigusi kaitsta nagu tavapärases kaubandustegevuses. See tähendab, et juhul, kui isik tellib endale veebipoe kaudu ühendusevälisest riigist kauba, mille suhtes on kahtlus, et tegemist on võltsinguga, siis võib selle kaubamärgi tegelik omanik nõuda oma õiguste kaitsmist ning keelata selle kauba levitamise.
Mainitud Euroopa Kohtu otsuses analüüsiti olukorda, kus Taani kodanik tellis endale Hiina veebipoe veebisaidi kaudu võltsitud „Rolex“ kella ning müüja saatis selle postipakiga ostjale viimase poolt antud aadressile. Kui saadetis Taani jõudis, peatas toll kella vabastamise, kuna tuvastas rutiinse kontrolli käigus, et „Rolex“ kella näol on tegemist võltsinguga ning seeläbi rikutakse „Rolex“ kaubamärki omava isiku õigusi. Kuna kaubamärgiomaniku üheks peamiseks õiguseks on õigus keelata kolmandal isikul selle kaubamärgiga identse tähise kasutamine tema loata, siis rikuti seda õigust võltsingu müügiga. Euroopa Kohus asus samuti seisukohale, et selliselt veebipoe kaudu ostetud kaubad rikuvad kaubamärgiomanike õigusi ning liikmesriikidel on õigus need hõivata ning teatud juhtudel ka hävitada võltsitud või piraatkauba riiki saabumisel.
Tarbija, kes tellib endale oma tarbeks võltsitud kaubamärgiga kauba, võib asuda seisukohale, et tema tegevus ei kahjustata kellegi õigusi nii suurel määral, et tellitav kaup tuleks ära võtta ning hävitada. Juhime tähelepanu, et taolise range reeglistiku eesmärgiks on kaitsta ühelt poolt kõigi isikute intellektuaalomandi õigusi ja välistada võltsitud või piraatkaupade levikut tulevikus ning teiselt poolt kaitstakse selliste seadustega ühtlasi ka isikute tervist ja turvalisust. Viimast näiteks seeläbi, et kui tellitakse endale veebipoest mõni võltsitud tehnikatoode (nt habemeajamismasin), siis ei pruugi see vastata originaaltoote kvaliteedile ning võib olla valmistatud vigasena, kahjustades seeläbi tarbija tervist.
Seega tuleb olla ettevaatlik eelkõige, kui tellite kolmandate riikide veebipoodidest kaupu, mille puhul on suur tõenäosus, et tegemist võib olla võltsitud või piraatkaubaga. Ostja jaoks võib see kaasa tuua mitmeid eelmainitud negatiivseid tagajärgi, mille tõttu jääb ostja ilma nii tellitud kaubast kui ka selle eest makstud rahast. Lisaks võib ostja olla teatud juhtudel kohustatud kinni maksma ka kauba hävitamise kulud.