MKM: eluaseme kättesaamine on muutumas üha problemaatilisemaks

, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kortermajad Viimsis
Kortermajad Viimsis Foto: Mihkel Maripuu

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium esitas kooskõlastamiseks Eesti eluasemevaldkonna arengukava 2008-2013 rakendamise aruande, milles leitakse, et eluasemevaldkonna meetmete rahastamise vähendamine ning poliitiliste prioriteetide seadmine on viimas olukorrani, kus eluaseme kättesaamine või selle jätkusuutlik ülalpidamine on muutunud ühiskonnas üha problemaatilisemaks.

MKMi hinnangul võib fakt, et aastatel 2008-2013 ei toetatud kohalikke omavalitsusi munitsipaal-üürielamufondi suurendamisel kaasa tuua mitmeid kuhjuvaid sotsiaalprobleeme.

«Teatavasti on elamumajanduse korraldamine oma haldusterritooriumil KOV ülesandeks, samuti sätestab sotsiaalhoolekandeseadus, et KOV on kohustatud andma eluruumi isikule või perekonnale, kes ise ei ole suuteline ega võimeline seda endale või oma perekonnale tagama, luues vajaduse korral võimaluse sotsiaalkorteri üürimiseks. Avalikule sektorile kuulub aga vaid 1,8 protsenti eluruumidest REL2011 andmetel,» seisab aruandes.

Elamufondi kaasajastamist ja energiatõhusaks rekonstrueerimist toetati arengukava rakendamise perioodil kõige enam, lisaks algselt planeeritud struktuurivahenditest finantseeritud renoveerimislaenule leiti Vabariigi Valitsuse eestvedamisel ka vahendid korterelamute rekonstrueerimistegevuse toetamiseks tagastamatu toetuse näol.

Lisaks viidi 2012. aastal läbi pilootprojektina väikeelamute rekonstrueerimise ja taastuvenergia tootmisseadmete paigaldamise toetuse meede, mida pole arengukavas tegevusena planeeritud, kuivõrd arengukava keskendus korterelamutele.

Kõige vähem on saanud MKMi hinnangul pöörata tähelepanu eluasemekeskkonna parandamise meetmete rakendamisele, ehkki ka see valdkond on oluline elukvaliteedi tõusu saavutamiseks. Majanduslanguse perioodist tulenevalt olid elukeskkonna parandamisele suunatud tegevused eelarvelise katteta ning tuleb tõdeda riigi ootustele mittevastavat panustamist elanikkonna ümbritseva elukeskkonnaga rahulolu tunde tõstmise ja miljööväärtuslike alade väärtustamise tegevuste toetamisesse.

Kokkuvõtteks tõdes MKM, et «Eesti eluasemevaldkonna arengukava 2008-2013» valitsuse poolt heaks kiidetud2008-2013 aastate rakendusplaanides esitatud tegevustest said mitmed olulised tegevused ellu viidud, arengukava koostamise (2006-2007) ja vastuvõtmise ajal 2008. aastal olid majanduskasvust tingitud rahalised laekumised oluliselt paremad ja finantsprognoos erinevate toetusmeetmete avamiseks märksa optimistlikum.

Kredex täitis kõik MKM ja Kredexi vahelises lepingus sätestatud ülesanded ja rakendas meetmeid vastavalt poliitilisest prioriteetidest tingitud eelarvejaotusele.

Rakendusplaanis planeeritud arengukava tegevuste osas, mis ei leidnud rakendamist, oli mitterakendamise peamiseks põhjusekseelarvevahendite vähesus. Teiste ministeeriumite poolt rakendati meetmeid vastavalt võimalustele, seda nii otsetoetuste eraldamise kui administratiivse õigusloome osas.
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles