Riigikogu võttis taas vastu 1000-euroste tehingute eelnõu

Liina Valdre
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu võttis taas vastu 1000-euroste tehingute eelnõu.
Riigikogu võttis taas vastu 1000-euroste tehingute eelnõu. Foto: Tairo Lutter / Postimees

Riigikogu võttis täna 45 poolthäälega uuesti vastu käibemaksuseaduse muutmise eelnõu, mille kohaselt nõutakse 1000 eurot ületavate tehingute deklareerimist ning mille president eelmise aasta lõpus välja kuulutamata jättis.

Möödunud aasta detsembris arutasid esindusorganisatsioonid ühiselt rahandusministeeriumi poolt eelnõusid, mille kohaselt oleks pidanud ettevõtjad hakkama esitama 1000-euroste ostu ning müügiarvete kohta andmeid otse maksuhaldurile ning autodega seotud sisendilt sisendkäibemaksu mahaarvamist oleks piiratud 50 protsendiga.

Möödunud aasta lõpus jättis president seaduse välja kuulutamata, kuid nüüd on see oluliselt muutmata taas päevakavas. Endiselt on plaanis arvestada käibemaksutagastusest maha 50 protsenti sisendkäibemaksust. Natuke leevendust toob see, et enam ei kehti 2000-eurone piirmäär.

Paar nädalat tagasi tegi IRLi riigikogu fraktsioon teeb ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, kuna selle vastuolu põhiseadusega on endiselt lahendamata.

«President põhjendas seaduse väljakuulutamata jätmist ebaproportsionaalsusega ning praegu laual oleva eelnõu puhul pole seda vastuolu lahendatud. Selleks, et 250 miljoni euro suurusest maksuaugust saada kätte vaid 30 miljon eurot, pannakse märkimisväärne lisakoormus kõigile ettevõtjatele,» rääkis riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Sven Sester toona.

Sesteri sõnul on ettevõtjad väljendanud endapoolset muret, et rahandusministeerium pole ettevõtlusorganisatsioonidega sisulist arutelu pidanud ning toimunud on vaid üksikud formaalselt kohtumised.

Ta tõi välja, et kuigi ettevõtjate hinnangul võiks seaduse rakendumisaeg olla aasta, kavatseb valitsus eelnõu vastu võtta kiirkorras ja rakendada selle juba 1. novembril.

Samuti puudub Sesteri hinnangul rahandusministeeriumil analüüs, kui palju seaduse rakendumine tegelikkuses maksma läheb ning kas loodetav tulu riigieelarvesse ettevõtjate kulud üldse katab.

Ettepaneku riigikogule eelnõu teine lugemine katkestada tegid ka mitmed ettevõtjate esindajad.

Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et selle eesmärk on vähendada käibe varjamise võimalusi, parandada konkurentsitingimusi ning suurendada maksulaekumist läbi käibemaksuseaduse rikkumistega tekitatud kahju vähendamise.

Seadus kehtestab käibemaksu deklaratsiooni lisa, ette on nähtud ka üleminekuaeg ning arvestatud on ka presidendi osundatud märkustega, seisab seletuskirjas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles