Euroopa Komisjon ootab Eestis 1,9 protsendi suurust majanduskasvu

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Komisjon ootab Eestis korralikku majanduskasvu.
Euroopa Komisjon ootab Eestis korralikku majanduskasvu. Foto: SCANPIX

Euroopa Komisjoni kevadprognoos osutab Euroopa Liidu majanduse jätkuvale elavnemisele pärast languse lõppemist aasta tagasi ning 2014. aastal peaks SKP reaalkasv ulatuma Eestis 1,9 protsendini, ELis 1,6 protsendini ja euroalal 1,2 protsendini.

2015. aastal peaks see veelgi suurenema – vastavalt kolme, kahe ja 1,7 protsendini, teatas komisjon.

Prognoos tugineb eeldusele, et liikmesriigid ja EL rakendavad kokkulepitud poliitilisi meetmeid ning teevad vajalikke kohandusi.

«Majanduse elavnemine on nüüd alanud. Eelarvepuudujääk on vähenenud, investeeringud suurenevad ning, mis kõige olulisem, tööhõive olukord on hakanud paranema. Liikmesriikide ja ELi reformid on hakanud vilja kandma,» ütles Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas.

Eesti valitsemissektori võlatase püsib prognoosi kohaselt endiselt madal, vähenedes 9,8 protsendini. Selleks ja järgmiseks aastaks on ette näha ainult väikest eelarvepuudujääki.

Tingimused tööturul hakkasid 2013. aasta jooksul paranema, mille tulemusena peaks loodama rohkem töökohti ja tööpuudus veelgi vähenema  - 2015. aastal Eestis 7,5 protsendini, ELis 10,1 protsendini ja euroalal 11,4 protsendini.

Inflatsioon püsib eeldatavalt endiselt madal nii Eestis (2014. aastal 1,5 protsenti ja 2015. aastal 3,0 protsenti), ELis (1,0 protsenti and 1,5 protsenti) kui ka euroalal (0,8 protsenti ja 1,2 protsenti).

Valitsemissektori eelarve puudujääk ELis tervikuna väheneb. 2014. aastaks prognoositakse selle langust umbes 2,5 protsendini SKPst nii ELis kui ka euroalal.

Valitsemissektori võla suhe SKPsse tipneb ELis peaaegu 90 protsendiga ja euroalal 96 protsendiga kuid peaks järgmisel aastal vähenema.

Sisenõudlus muutub prognoosiperioodi jooksul eeldatavalt peamiseks majanduskasvu soodustavaks teguriks. Tarbijate kulutused peaksid majanduskasvu järk-järgult suurendama, sest madalam inflatsioon ja stabiliseeruv tööturg mõjuvad tegelikule sissetulekule positiivselt.

Investeeringute taastumine peaks jätkuvalt majanduskasvu toetama, kusjuures prognoositakse nii seadmetesse kui ka ehitusse tehtavate investeeringute suurenemist. Netoekspordi osakaal peaks prognoosiperioodil vähenema.

Halvema majandusolukorraga liikmesriikide jooksevkonto puudujääke on viimastel aastatel vähendatud tänu hindade konkurentsivõime pidevale suurenemisele. Paljudes nendes riikides on 2014. ja 2015. aastal oodata eelarveülejääki.

Kõige suurem oht kasvuväljavaadetele peitub reformide seiskumise riskis, mis tooks kaasa usaldusväärsuse kadumise. Ebakindlus seoses väliskeskkonnaga on samuti suurenenud.

Teisalt võivad edasised julged struktuurireformid kaasa tuua majanduse prognoositavast kiirema elavnemise.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles