The Economist: mille nimel on USA valmis võitlema?

Barack Obama

FOTO: SCANPIX

Briti majandusajakiri The Economist sõnastab küsimuse, mille üle murravad ilmselt pead paljud liitlased: mille nimel Ameerika Ühendriigid üldse enam lahingusse läheksid? 

Kahtlused on kasvanud peamiselt kahel põhjusel, arutleb The Economist. Esiteks on president Barack Obama rikkunud heidutuse kuldset reeglit – sa pead sõna pidama.

Süüria puhul ütles ta selge sõnaga, kust läheb piir: kui Bashar Assad kasutab keemiarelva, saab ta karistada. Diktaator tegi seda, Obama ei teinud midagi. Vene agressioonile Ukrainas lubas Obama vastada karmide sanktsioonidega, kuid tegelikkus kujunes leebemaks.  

Teiseks on Obama olnud liiga diplomaatiline ja kaalutlev. Venemaa ja Süüria moodi maade puhul võrdub diplomaatia reeglina järeleandmistega, mis muudab aga Ameerika liitlased murelikuks. Usutavus ja tõsiseltvõetavus ei tule vaid veenmise, vaid ka jõukasutusega.

Usaldust on kerge kaotada ja raske taastada. Õnneks on USA nii sõjalistelt kulutustelt kui kogemustelt teistest tänaseni mäekõrguselt üle. Viimastel aastatel vaatavad üha enam ameeriklaste poole isegi Malaisia, Myanmar, Vietnam kui Filipiinid, otsides kaitset Hiina eest.

Lääs ei tohi aga võtta hooletu muretusega ja kindla peale asju, mis on libisemas käest. Eurooplastele tundub vist tänaseni, et nad võivad nautida Ameerika kaitset tasuta.  

Ameerikal on kujunenud kinnisidee, et piiritaguseid kohustusi oleks etem vältida. Obama ametisse astumise ajal mõtles vaba maailm, kuidas taltsutada Ameerikat. Küsimus on muutunud.

Tagasi üles