Väikeettevõtjad: ettevõtjate sotsiaalsed kindlustused kaotatakse täiesti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni kommunikatsiooni- ja õigusdirektor Kristi Hundi sõnul seab tänasest kehtima hakkav tööturuteenuste ja –toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seadus kahtluse alla ettevõtlusvabaduse.
«Seaduse looja on lähenenud juhatuse liikme staatusele proletaarselt, et kui oled juhataja oled ka töötaja, see omakorda seab üsna suure kahtluse alla ettevõtlusvabaduse laiemalt. Antud juhul satuvad löögi alla just inimesed, kes põhitöö kõrvalt oma teadmisi ja oskusi enda omanduses oleva osaühingu kaudu müüvad ehk teenivad täiendavalt ettevõtlustulu,» selgitas Hunt.
Tema sõnul on need enamasti minimaalse lubatud omakapitaliga ainuomanikuga, tihti vaid mõne tuhande euro suuruse aastakäibega mikroettevõtted. «Seadus kohustab täna ettevõtet nimetama juhataja. Mikroettevõttes ainuomanik ise ongi see juhataja ja veel kellegi eraldi palkamine ei tule kõne alla, kui me just uut «tankistide» põlvkonda ei soovi kasvatada. Uue seadusega soositakse, et edaspidi omanik ei võigi teha oma ettevõttele vabatahtlikku tööd. Seaduse looja mõte tundub olevat see. Et ettevõtja peab otsustama, kas ta on ettevõtja või on töötu ning saab riigilt vastavat toetust,» kirjeldas Hunt.
Eelnõu menetluse käigus ei saanud EVEA vastust küsimusele, miks ikka inimesed, kes on palgatöö kõrval samaaegselt ükskõik kus juhatuse liikmed, peaksid maksma töötuskindlustuse maksu, kui neil ei ole õigust süsteemist kaitset saada ning ühtlasi, miks peaks tööandja nende pealt sama maksu tasuma.
«Homsest jõustuv seadus on koostatud selliselt, et suur pilt on jäänud täiesti nägemata ning seeläbi kaotatakse ettevõtjate sotsiaalsed kindlustused täiesti,» nentis Hunt.
Eelnõu läbivaatamise faasis ei ole Hundi hinnangul seaduse looja arvestanud riigieelarvesse tulu laekumise vähenemisega nende ettevõtjate arvelt, kelle pealt praegu makstakse töötuskindlustusmaksu. «Miks meie hinnangul see tulu peaks vähenema? Kuna juhatuse liikmed, kes töötavad kas enda ettevõttes või kuskil mujal projektipõhiselt või muul viisil vaatavad oma töösuhted kindlasti ringi ning hakkavad maksma endale juhatuse liikme tasu või esitama teenuse osutamise arveid, sest nendelt ei pea maksa töötuskindlustusmaksu, sest miks maksta midagi, mille kasutamise õigus sul puudub,» rääkis Hunt.
Hundi sõnul räägib seaduse looja solidaarsuskindlustusest, kuid antud juhul ei ole tema hinnangul tegemist sellise kindlustusega, kuna selle seadusega võetakse ära üldse õigus saada sotsiaalset garantiid, siis see ei ole solidaarsuskindlustus.
Alates 1. maist hakkavad kehtima tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on korrastada töötu abirahaga seonduvat. Muudatusest tulenevalt ei saa töötuna registreerida enam inimest, kes on äriühingu juhatuse liige, prokurist, täis- või usaldusühingut esitama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht, sõltumata sellest, kas ta saab töötasu või mitte.