Vaata, kuidas erineb sooline palgalõhe maakonniti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2013. aastal oli maakonniti kõige väiksem sooline palgalõhe Põlva maakonnas, kus palgalõhe vähenes 2012. aastaga võrreldes 5,4 protsendipunkti, kirjutab Statistikablogi.
Selles maakonnas suurenes naispalgatöötajate arv 2,3 protsenti ja nende tunnitasu tõusis 4,2 protsenti. Samal ajal meespalgatöötajate arv vähenes 19,3 protsenti ja tunnitasu langes 2,0 protsenti. Sellest tingituna vähenes ka sooline palgalõhe maakonnas.
Kõige suurem palgalõhe oli Ida-Viru maakonnas, ent võrreldes 2012. aastaga vähenes maakonnas palgalõhe 0,5 protsendipunkti. Maakonna naispalgatöötajate arv pisut suurenes ja meestöötajate arv pisut vähenes. Samal ajal naistöötajate tunnitasu tõusis 8,9 protsenti ja meestöötajatel 8,1 protsenti, see tingis ka maakonna palgalõhe vähenemise.
Võrreldes 2012. aastaga suurenes palgalõhe kõige enam Viljandi maakonnas (5,8 protsendipunkti). Selles maakonnas nii nais- kui ka meespalgatöötajate arv suurenes (vastavalt 3,3% ja 17,4%), kuid naiste tunnitasu tõusis 11,0 ning meestel 19,2 protsenti. Sellised kõikumised põhjustasid ka maakonna palgalõhe suurenemise.
Võrreldes 2012. aastaga vähenes palgalõhe kõige enam Pärnu maakonnas (6,5 protsendipunkti). Selles maakonnas nii nais- kui ka meespalgatöötajate arv veidi vähenes, kuid naiste tunnitasu tõusis 6,5 protsenti ning meestel langes 2,5 protsenti. Sellised tunnitasu muutused tingisid ka palgalõhe vähenemise.