Eesti kasiinodes mängiti mullu maha ligi 63 000 keskmist palka

Kuigi kasiinokülastajate arv on vähenenud, jätsid hasartmängurid sinna mullu ikkagi 768 miljonit krooni.

FOTO: Peeter Langovits

Eestlased mängisid mullu kasiinodes maha 62 971 keskmist palka, selle raha eest oleks Estonian Air saanud osta ühe täiesti uue lennuki Boeing 737.



Masu on oma töö teinud ka kasiinoäris ning võrreldes varasema ajaga on kasiinopidajad sunnitud püksirihma pingutama. 2008. aastal teenisid kasiinod 1,5 miljardi kroonise käibe juures kolm miljonit krooni kasumit. Toona kadus mängupõrgutesse 129 714 keskmist palka.

Mullu oli kogukäive 768 miljonit krooni, mis tähendab, et eestlased mängisid kasiinodes maha 62 971 keskmist palka. Kasiinopidajad jäid aga aasta kokkuvõttes 251,9 miljoni krooniga miinusesse.

Eesti Hasartmängude Korraldajate Liidu tegevjuhi Tõnis Rüütli sõnul ei erine eestlased teiste Euroopa riikide mänguritest. «Selle koha pealt pole Eesti võrreldes muu Euroopaga ei halvem ega parem,» kinnitas ta.

Rüütli väitel võib hasartmänguturg veel enam kokku kuivada, kuna kasiinodes hakkavad inimesed käima alles siis, kui töötus väheneb.

Eesti Konjunktuuriinstituudi juhtivteaduri Leev Kuuma sõnul sõltub kasiinodesse viidava raha hulk inimeste tuludest ja kultuurilistest traditsioonidest. «Üks teooria on muidugi see, et inimene teeb sellist tüüpi kulutusi suuremal määral juhutuludest,» nentis ta.

Samas mängib palganumber kindlat rolli. «Palgatulu on vähenenud viis protsenti,» nentis Kuum. «Kui sinna juurde liita töötud, siis saame kogu palgatulu vähenemise 15 protsenti. Siit tuleb ka kasiinode käibe vähenemine.»

Eestis peetakse ka nimekirja mänguritest, kes ei soovi, et neid kasiinodesse sisse lastakse. Maksuameti andmetel on praegu selles nimekirjas ligi 1100 inimest ning nende hulk kasvab.

Hasartmängusõltuvuse nõustamiskeskuse tegevjuhi Pille-Riin Kaare sõnul on nimekirja pidamine positiivne. «Kui inimene on ennast sinna kirja pannud, siis ta teadvustab endale, et tal on probleem. Samuti saavad sõltlaste pereliikmed rahulikumalt magada,» märkis Kaare.

Kaare hinnangul on eestlaste hulgas teatud kalduvus mängurlusele. «Kui Eestis on umbes kolm protsenti elanikkonnast sõltlased, siis Põhjamaades on neid üks protsent, Põhja-Ameerikas poolteist kuni kaks protsenti,» nentis ta.

«See on meile ikka väga suur mureallikas,» jätkas Kaare. «Me avasime oma nõustamiskeskuse 2008. aastal ja siis ei olnud meil ühtegi inimest, kellel olnuks probleem internetis mängimisega. Nüüd on aga pea kõik registreerunud internetimängurid. See tendents hakkas tõusma 2009. aasta teises pooles.»

«Paljud vanemad on meie poole pöördunud, kuna lapsed mängivad. Internetis mängimine on ka palju varjatum,» märkis Kaare. «Kui kasiinos käimist võivad tuttavad märgata, siis internetis saab vaikselt mängida isegi töö juures.»

Sügiseks valmib uus uurimus patoloogilistest mänguritest. See hõlmab esmakordselt ka internetis mängivaid inimesi.

Loe ka neid

Tagasi üles