Eraisikute finantsvarad Balti riikides kasvavad senisest aeglasemalt

Eraisikute finantsvarad Balti riikides kasvavad senisest aeglasemalt.

FOTO: Tiina Kõrtsini

Eestis ja Leedus võis 2013. aastal märgata perede finantsvarade kasvu aeglustumist, samuti muutus varade jaotus – tähtajaline hoius ei ole enam kõige populaarsem raha säästmise viis.

Uue SEB koostatud Balti leibkondade majandusanalüüsi põhjal ei suurenda pered säästude arvelt oma tarbimiskulutusi, vaid paigutavad hoopis rohkem raha eluasemesse ja kinnisvarainvesteeringuteks , teatas SEB.

Lätis ja Leedus tasuvad leibkonnad ka suuremaid elu- ja vabatahtliku pensionikindlustuse makseid.

Finantsvarade kasv aeglustub

2013. aastal kasvasid perede finantsvarad kõigis kolmes riigis: Lätis 11,6 protsenti, Eestis 9,1 protsenti ja Leedus 5,3 protsenti.

2012. aastaga võrreldes võis Leedus ja Eestis märgata finantsvarade kasvu aeglustumist, Lätis  kiirenemist. Lätis kasvasid säästud peamiselt seni kodudes hoitud sularaha arvelt, mis enne euro kasutuselevõtmist pankadesse toodi.

«Finantsvarade kasvu aeglustumise Leedus ja Eestis põhjustas perede käitumise muutus. Sissetulekute kasv arvutatuna töötajatele makstud sissetulekute muutusena jooksevhindades oli 2013. aastal suurem kui 2012. aastal,» kommenteeris SEB Leedu ökonomist Julita Varanauskienė.

«Paranenud majanduskeskkond suurendab kindlustunnet ja vähendab kartust niiöelda mustade päevade ees. Rohkem kulutatakse tarbimisele ja iga senti enam ei säästeta,» lisas ta.

Eesti elanike finantsvarade väärtus ühe elaniku kohta oli jätkuvalt suurim -  5976 eurot. Eestile järgnesid Leedu (3899 eurot) ja Läti (3731 eurot).

Kui majanduskeskkond oluliselt ei muutu, on ka 2014. aastal oodata eraisikute finantsvarade kasvu aeglustumist.

Finantsvarade jaotuses võib juba täheldada muutusi. Tähtajaline hoius ei ole 2013. aastast alates enam kõige populaarsem säästmisviis.

Selle  asemel hoitakse raha tavalisel arvelduskontol  ning otsitakse suurema tulu teenimise eesmärgil alternatiive väärtpaberiturult. 

Tagasi üles