Gaasiprojektid takerduvad Eesti ja Soome eri huvidesse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaa rünnak Ukraina vastu muutis Euroopa Liidu Läänemere energiaprojektide rahastamisel varasemast lahkemaks, kuid Gazpromi suurosalusega Soome energeetikafirma Gasumi erihuvid takistavad edasiliikumist.
«Tänu Ukraina teemadele on Euroopa Komisjon varasemast altim meie projekte toetama,» tõdes majandusminister Urve Palo. «Balticconnectorile on komisjon lubanud anda vähemalt 75 protsendi ulatuses rahalist toetust. LNG projektile oli algselt ette nähtud sümboolne viieprotsendiline toetus, kuid praegu on kuulda, et toetust võidakse just Ukraina sündmuste valguses suurendada.»
Eesti konkurentsiamet ootab nüüd Gasumi ja EG Võrguteenuse äriplaani, et anda hinnang merealuse Balticconnectori gaasitoru ehitamise kavale.
Euroopa Komisjon nimetas Balticconnectori prioriteetseks projektiks, sest toru ühendab seni isoleeritult toiminud Soome gaasituru Balti riikidega. Soome gaasisüsteem saab niimoodi ligipääsu Lätis asuvatele maa-alustele gaasihoidlatele, mis suurendab põhjanaabrite varustuskindlust märkimisväärselt.
Kui isoleeritud turul tegutsedes võis Soome gaasimüüja Gasum energiadirektiivi erandi järgi torustikke omada, siis Balti riikidega ühenduse saamise korral peavad soomlased leidma torustikele müügifirmast sõltumatud omanikud.
Gazpromist sõltumatu omaniku peab saama ka Balticconnector. Praegu kuulub gaasitoru arendavates ettevõtetes oluline osalus just Venemaa gaasihiiule: Gasumist 25 protsenti ja EG Võrguteenusest 37 protsenti. Soome riik ei ole seni asunud lahendama ülesannet, kuidas leida gaasitorudele uus omanik.