Financial Times Baltimaadest: kas oht idast liidab või lahutab?

USA hävitajad testisid Ämari lennubaasis püüdursüsteeme.

FOTO: Esper Kaar / Kaitseväe peastaap

Reeglina pannakse Eesti, Läti ja Leedu ühte patta nimega Baltimaad, kirjutab Financial Times ning lisab, et tegelikkus on siiski keerukam – nagu suveräänsete riikide puhul ka loomulik.
 

Töö ühiste infrastruktuuriprojektide kallal on osutunud raskeks kõigile kolmele ning Venemaa agressioon Ukrainas on rõhutanud mitmeid olulisi poliitilisi erimeelsusi.

Esmajärjekorras nimetab Financial Times kaitsekulutusi. Ainsana täidab NATO normi – 2 protsenti SKTst – Baltimaadest Eesti. Läti ja Leedu on vastavalt 0,9 ja 0,8 protsendiga (mullu) kaugel maas, kuigi on lubanud aastaks 2020 järgi jõuda.

Eesti ametnikud rõhutavad, et isegi need väikesed eelarved kuluvad Lätis ja Leedus peamiselt sõjaväelaste palkadele ja mitte varustusele. Hõõrumised said maailmale avalikuks, kui Eesti nõudis ka enda pinnale NATO poolt saadetavaid lisalennukeid – mitte ainult Leetu, nagu algselt plaaniti.
Õnneks saadi rahu ruttu majja ning osad hävitajad tulevadki Ämarisse.

Teine erinevus puudutab Vene telekanaleid, mida agaralt tarbib kohalik venekeelne elanikkond. Hiljuti keelasid Läti ja Leedu mõned kanalid Ukraina-propagandale viidates ära.
Eesti president Toomas Hendrik Ilves rõhutab aga, et Eesti usub kaljukindlalt sõnavabadusse. «Me oleme selles küsimuses väga range. Meie lõunanaabrid otsustasid keelata Vene televisiooni. Mina mitte. Siin seda ei juhtu,» ütles ta Financial Timesile.

Balti koostöö on olnud konarlik juba varem, nii energia- kui transpordivaldkonnas – takerduma kipuvad raudteeprojekt Rail Baltic ja ühise tuumajaama rajamine. Kõigile kolmele mõeldud ja seega odavama veeldatud maagaasi (LNG) terminali ehitamine jooksis liiva.

Kõigi kolme riigi ministrid tunnistavad, et koostööga pole lood viimasel ajal lihtsad. Kuid nad loodavad, et Ukraina kriis ja Baltimaade ühine mure Venemaa poolt plaanitud võimalike pahanduste pärast suudavad neid ühendada.

«Balti koostööd võiks kindlasti tugevdada,» ütles Läti majandusminister Vjaceslavs Dombrovskis. Ka Eesti välisminister Urmas Paet usub, et kõik kolm peavad suurema eesmärgi nimel kohalikest erimeelsustest üle saama. «Ma tõesti loodan, et seda šanssi ei lasta käest,» ütles Paet.
 

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles