Enim reisivad ravimifirmade kulul südame- ja naistearstid

Kaur Paves
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Naistearstide seltsi asepresident Ivo Saarma tõdeb, et nende erialal on tutvustamist vajavate ravimite hulk suur.
Naistearstide seltsi asepresident Ivo Saarma tõdeb, et nende erialal on tutvustamist vajavate ravimite hulk suur. Foto: Liis Treimann

Ravimiameti andmetel osalesid eelmisel aastal ravimifirmade korraldatud reklaamüritustel erialaarstidest kõige rohkem kardioloogid ja günekoloogid.


Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloogiakeskuse juhataja Margus Viigimaa põhjendas kardioloogidele suunatud koolituste ja konverentside suurt osakaalu erialal kasutatavate ravimite suure hulgaga.

«Oleme elanud heas ajajärgus, kus kogu aeg on tulnud peale uusi ravimeid, mida on vaja tutvustada ja otstarbekalt kasutama hakata,» ütles ta.

Teise põhjusena nägi Viigimaa võimalust, et kardioloogiaüritustel osalevad ka paljud perearstid. Tema sõnul moodustavad südameravimid kõigist kasutatavatest ravimitest olulise osa ja neid kirjutavad palju välja just perearstid.

Naistearstide seltsi asepresident Ivo Saarma nägi oma kolleegide rohkete välismaareiside põhjusena samuti asjaolu, et tegemist on erialaga, kus tutvustamist vajavate ravimite hulk on suur. «Teiseks on meie selts väga aktiivne, korraldame palju üritusi, kuhu tihtipeale kutsume osalema ka ravimifirmasid,» lisas Saarma.

Reklaamüritustel osalemise edetabeli lõpuossa jäänud geriaatrite vähest toetamist ravimifirmade poolt põhjendas Eesti geriaatria ja gerontoloogia assotsiatsiooni juhatuse liige Viktor Vassiljev asjaoluga, et eriala esindajaid on lihtsalt väga vähe.

Samuti võivad ravimifirmade esindajad Vassiljevi hinnangul olla huvitatud pigem tehnoloogilistest erialadest nagu kardioloogia. «Ravi vanainimest palju ravid, ükskord lõpeb see ikka nii, nagu ta lõpeb,» ei pidanud ta oma eriala ravimitootjatele just kõige atraktiivsemaks.

Nii Viigimaa, Saarma kui ka Vassiljev pidasid osalemist ravimifirmade korraldatud koolitustel ainumõeldavaks. «Haigla võime finantseerida rahvusvahelisi koolitusi on väike,» lausus Viigimaa.

«Väikeses riigis isoleeritult, välissidemeid omamata tervishoiuteenuseid arendada ei ole võimalik,» leidis ka Vassiljev.

Peaminister Andrus Ansip ütles eile Vikerraadios, et arstide täienduskoolitustel osalemist ei maksaks vaadata kui lõbureisil käimist. Samas leidis Ansip, et patsiendil peaks olema võimalik teada saada, millise firma spondeeritud reisil arst on käinud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles