Eesti linnades läheb vee hind konkurentsiameti kontrolli alla
16. juuni 2010, 08:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu arutab täna monopolide ohjeldamise seadust, mis seab ligi 50 linna veevärgile ja väiksemate asulate soojamüügile riikliku hinnakontrolli.
«Ma ei saa öelda, et homme saab kõiki teenuseid üliodavalt, aga seni on vee-ettevõtted olnud kohalike omavalitsuste hinnakontrolli all,» ütles konkurentsiameti peadirektor Märt Ots.
Ots märkis, et omavalitsusel on keeruline hinda kontrollida, sest ei omata võrdlusbaasi. Seega võiks edaspidi Eestis loota õiglasemaid hindu. Monopolide hinnapiirangute kehtestamise seadus peaks hakkama kehtima 15. juulil.
Tallinn eirab ärilooogikat
«Hea näide on Tallinna Vesi, kus meie analüüs näitab, et hinnas saaks 20–25 protsenti kokkuhoidu,» tõdes Ots. «See on see osa, kus ettevõtte varade tootlikkus ehk kasum on liiga suur.»
Otsa sõnul tuleb konkurentsiameti kontrolli alla 40–50 suurema linna ja küla veevärk. «Ma ei hakka spekuleerima, aga mina küll ei oska öelda, kas Tallinnas läheb veeteenus seaduse vastuvõtmise järel kohe poole odavamaks,» lausus Tallinna Vee nõukogu liige, abilinnapea Deniss Boroditš.
Haapsalu veevärgi nõukogu liige, linnavalitsuse finantsjuht Martin Schwindt ütles, et uuest aastast tahavad nad küsida 20–30 protsenti kõrgemat hinda. Selle põhjuseks on veevärgi suured kulutused joogi- ja reovee kvaliteedi parandamiseks.
«Uus tehnoloogia on kallis, selle ülalpidamine ja investeeringud tuleb tagasi teenida,» lausus Schwindt. «Kui Haapsalus oleks selline hind nagu Tallinnas, siis võiks võtta dividende.»
Tallinna ja mitu korda väiksema Haapsalu veehind pole eraisikuile väga erinev – Tallinnas on see 32,57 ja Haapsalus 29,85 krooni. Samas peaks veevärgi äriloogika järgi olema hind suures linnas odav ja väikses väga kallis, sest mida suurem süsteem, seda odavam tuleb ühik.
«See on õige, et konkurentsiamet hakkab kontrollima vee hinda, siis on loogiline alus nende asjade kehtestamisel,» ütles Schwindt. «Veehind pole siis enam poliitiline. Praegu on hinna kehtestamisel tunda poliitikute survet, kes tahavad võimalikult head välja paista.»
Poliitiline punktivõit
Et aga ka monopolide ohjamise seadus on tugeva poliitilise punktivõtu maitsega, näitab seegi, et IRLiga tihedalt seotud Omanike Keskliit ajastas tänasele seaduse toetuseks kogutud allkirjade üleandmise Toompeal.
Katlamajadest pidid seni Eestis soojahinna kooskõlastama need, kelle toodang oli üle 50 000 megavatt-tunni aastas. Uue seadusega lähevad aga ka väiksemad linnad nagu Paide, Rakvere, Kiviõli, Paldiski ja Türi konkurentsiameti hinnakontrolli alla.
Üks oluline parandus uues seaduses annab eelisõiguse kodumaisel toormel tegutsevatele katlamajadele. Dalkia kontserni kuuluva Erakütte juhatuse liige Kristjan Rahu lausus, et firma ehitab hakkpuidu katlamajad Jõgevale ja Raplasse. «See toob 15-protsendilise hinnalanguse,» lubas Rahu.