Kas Teha ise või osta sisse?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sander Saveli
Sander Saveli Foto: EY

Tiheneva konkurentsi keskkonnas on ettevõtted üha enam avatud outsourcing’ule ehk teenuste sisseostule, nähes selles eelkõige head võimalust kulude kärpimiseks. EY uuring kinnitab, et Euroopas on väliste teenusepakkujate kasutamine jätkuvalt tõusev trend. Kõige sagedamini kasutatakse välise partneri abi IT-teenuste puhul, kus nimekirja juhivad tarkvaraarendus (27%), IT-helpdesk (25%) ja testimine (21%). Teisi äriprotsesse nagu müük, hanked ja personaliteenused ostetakse sisse vähem, mis viitab nende protsesside puhul turu ebaküpsusele ja jätkuvale kasvupotentsiaalile. Märkimist väärib ka seos, mille kohaselt esineb riikides, kus ettevõtetel on pikaajalisem outsourcingu kasutamise ajalugu, ka rohkem positiivseid kogemusi. Küpsem turg pakub suuremat usaldust ning julgustab üha rohkem ettevõtteid teenuseid sisse ostma.

Teenuste sisseostmise peamised põhjused

Teenuste sisseostu peamiseks põhjuseks võib jätkuvalt tuua kulude kokkuhoiu, mis kuulub 42% ettevõtete jaoks kolme peamise põhjuse hulka. Lisaks toodi uuringus osalejate poolt välja vajadus tõsta efektiivsust ja vähendada personalikulusid. Siiski võib uuringu põhjal väita, et kui esimest korda teenuseid sisse ostes oli põhirõhk suunatud kulutaseme vähendamisele ja efektiivsuse tõstmisele, siis edaspidi pöörati juba rohkem tähelepanu kvaliteedi parandamisele, ekspertteadmiste tõstmisele ja teenuste standardiseerimisele. Vastavalt usalduse kasvule näevad kliendid välise teenuse pakkujas üha enam partnerit, kes tunneb nende äri iseärasusi ning aitab kaasa efektiivsuse tõstmisele.

Kuigi kulude kärpimine on teenuste sisseostmise põhiline argument, võib uuringu põhjal väita, et 40% ettevõtetest ei suuda vähendada organisatsiooni suurust proportsionaalselt sisseostetud teenuse mahuga. 17% vastanud ettevõtetest tunnistasid, et organisatsiooni maht vähenes kõigest 50% sisseostetud teenuse mahust. Sellises olukorras, on outsourcing’u esimest eesmärki – kulude kokkuhoidu – soovitud tasemel raske saavutada. Alles jäänud organisatsiooni suurus sõltub enamasti ettevõttele jäänud vastutuse tasemest. Suurem organisatsioon säilib enamasti ettevõtetel, mis tegelevad ise põhjalikumalt sisseostetud teenuse juhtimisega, mitte neil, mis jätavad endale vähem kohustusi.

Kulude kokkuhoid väljendub ka viimase aja trendis, kus teenused, mis pole soovitud määral kokkuhoidu saavutanud, tuuakse ettevõtte juurde tagasi. Peamised teenused, mis välise teenusepakkuja juurest tagasi tuuakse (insourcing) on tarkvaraarendus ja testimine. 25%-l juhtudest tuuakse põhjenduseks kulude kokkuhoiu, efektiivsuse ja kvaliteedi parandamise eesmärkide mittetäitumine. Lisaks sellele võib ühe põhjusena välja tuua ka paindlike arendusmeetodite laiema leviku, mis on soodustanud testimise funktsiooni ettevõtte juurde tagasi toomist.

Riskid

Kui ettevõte annab välise teenusepakkuja kätte oma IT-teenused või mõne äriprotsessi, kaasnevad sellega paratamatult ka riskid, millega tuleb arvestada. Kõige suuremate riskidena toodi uuringus välja sõltuvust välisest teenusepakkujast (51%), ohtu kaotada kontroll teenuse üle (43%) ning teenuse kvaliteedi langust (35%).

Kuigi sõltuvust välisest teenusepakkujast hindavad ettevõtted kõige olulisemaks riskiks, rakendavad vähesed ettevõtted meetmeid, mis antud riski leevendaksid. Ohtu muutuda sõltuvaks ühest teenusepakkujast on võimalik leevendada, kasutades näiteks mitut alternatiivset teenusepakkujat. Rohkem kui ühe teenusepakkuja kasutamine võib tõsta küll teenuse sisseostmise komplekssust ja maksumust, kuid vastasel juhul peab arvestama teenuste osalisest või täielikust seiskumisest tingitud tagajärgedega. Lisaks võib mitme teenusepakkuja kasutamisel tekkiv konkurentsiolukord olla soodne ka kvaliteetsema teenuse saamiseks.

Paljudele ettevõtetele osutub suurimaks riskiks konfidentsiaalsus, mis väljendub nii brändi, kliendiandmete kui muude ärisaladuste kaitses. EY uuringu kohaselt on teenusepakkujad konfidentsiaalsuse olulisusest teadlikud ning rakendavad erinevaid privaatsust ja andmeturvalisust tõstvaid turvameetmeid. Kuigi andmete varastamisega seotud riski on võimatu täielikult elimineerida, on võimalik viia riskid infoturbe juhtimissüsteemi parimaid praktikaid kasutades aktsepteeritava miinimumini.

Onshore, nearshore, offshore?

Teenuse sisseostmisel võib olla kulude kokkuhoidmiseks mõttekas kaaluda erinevate regioonide teenusepakkujaid. Näiteks võib Kagu-Aasia teenusepakkuja olla suuteline pakkuma odavama hinnaga IT-helpdesk’i teenust kui kohalik turg seda võimaldab. Üldiselt jagatakse outsourcing vastavalt teenusepakkuja asukohale kolmeks:

  • Onshore teenusepakkuja asub lähedal või samas riigis
  • Nearshore teenusepakkuja asub mõnes lähedal asuvas riigis, samal kontinendil
  • Offshore – teenust pakutakse mõnest kaugemast asukohast, tüüpiliselt Aasiast, Aafrikast või Lõuna-Ameerikast

Ehkki enamus kliente eelistab onshore mudelit, eristub sellest trendist Taani ettevõtluskeskkond, kus on kõige kõrgem nearshore (26%) ja offshore (16%) teenuste osakaal. Kõige vähem on valmis oma teenuseid kaugemalt sisse ostma Rootsi (14%) ja Hispaania (14%) ettevõtted. Kuigi puudub selgesti arusaadav trend, mis kirjeldaks riikide vastuvõtlikkust teenuste kaugelt sisseostmisele, võib väita, et ettevõtted, mis hindavad kõrgeimaks konfidentsiaalsust puudutavaid riske, on vähem altid teenuseid väljastpoolt tegutsemisriiki sisse ostma.

Eesti kogemus

Kuigi Eesti antud uuringus ei osalenud, ei ole teenuste sisseost meilegi võõras. Kõige levinum on ilmselt raamatupidamisteenuste sisseost, aga ka tarkvaraarendust eelistatakse pigem sisse osta kui ettevõttesiseselt korraldada. Kindlasti mõjutab teenuste sisseostu alaseid otsuseid ka ettevõtete suurus. Väikestel ettevõtetel on sageli otstarbekam teenuseid sisse osta, sest kõnealuse teenuse või funktsiooni ettevõttes loomine väikeses mahus osutub tõenäoliselt ebaotstarbekaks. Samas on sisseostetavate teenuste mahud aga sedavõrd väiksed, et vaevalt, et offshore mudel siin mail väga populaarseks osutub. Tehingukulud lähevad saadava kasuga võrreldes lihtsalt liiga suureks.

Kuhu edasi?

Tuleb tõdeda, et peamiseks teenuste sisseostmise vedajaks on jätkuvalt kulude kokkuhoid, kuid järjest olulisemaks muutuvad ka ekspertteadmistele ligipääsetavus ja teenuse kvaliteedi tõstmine. Teenuste sisseostmise jätkuvat suurenemist on oodata ka lähiaastatel. Siiski jääb küsimus, millises vormis: kas on oodata nearshore ja offshore trendide kasvu või jäädakse kindlaks kohalikule turule?

Link uuringule:

http://www.ey.com/Publication/vwLUAssets/Outsourcing_in_Europe_2013/$FILE/EY-outsourcing-survey.pdf

Autor: Sander Saveli – konsultant, ärikonsultatsioonide osakond

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles