Ampstükk sihib ü-le vaatamata ka välisturge
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tervisliku maiuse Ampstüki looja Margit Kimmel tahab murda müüti, et ökokaup on kallis nišitoode ning tõestada, et tervislik mahetoorainest koosnev maius suudab läbi lüüa ka suurtes poekettides laiatarbekaubana.
Ampstüki senised edusammud on olnud kiired: retseptid said valmis möödunud aasta augusti lõpus, septembris müüdi tooteid edukalt laadal ning detsembriks olid erksavärvilises pakendis Ampstükid enamike mahepoodide lettidel müügil. Sellest aastast on müüjate hulka lisandunud veel Solarise toidupood ning Rimi Talu Toidab turg. Enne, kui Margit Kimmel on valmis ülejäänud suurpoodidele Ampstükki pakkuma, tahab ta koduköögist välja kolida ning uute masinate abil tootmisvõimsust mitmekordistada.
Niisamuti võiks siis võtta suuna ka välisturgudele, vaatama sellele, et maiuse nimeks sai valitud eestipärane Ampstükk. «Tihti on nii, et mida veidram nimi, seda paremini müüb. On ju müügil tooteid, millel on väga kummalisi Norra või Rootsi nimesid, mis oma originaalsuses töötavad tegelikult toote kasuks,» arutles Margit Kimmel.
Ampstüki idee eest peab Margit Kimmel mõneti tänulik olema 5-aastasele pojale Andreasile. «Kui tema sündis, hakkasin mõtlema, et edaspidi võiks tegeleda ettevõtlusega, et saaks aega paremini planeerida,» meenutas ta. Konkreetselt Ampstüki mõte tekkis naisel aga siis, kui ta otsis poelettidelt maiuseid, mis poleks üksnes maitsvad, vaid ka tervislikud. «Otsisin ja sain aru, et poes pakutavad maiustused on väga valge suhkru kesksed ning neis praktiliselt polegi selliseid koostisosi, millest võiks saada ka kasulikke toitaineid.»
Ampstüki põhiretsept sündis poolenisti juhuslikult. «Purustasin ükskord müslimassi liiga kaua, nii et tekkis ühtlane mass, aga kuna see maitses väga hästi, siis proovisin veel erinevate koostisosadega ning niimoodi katsetades need retseptid sündisid,» jutustas Margit Kimmel. Võrreldes müslibatoonidega on Ampstükk mahlasem, sest see on röstimata ja seal on rohkem kuivatatud puuvilju sees.
Toiduainetehnoloogiat Margit Kimmel õppinud pole, vaid tal on taskus hoopis TTÜ ehitusteaduskonna diplom ning varasemalt töötas naine ligi kümme aastat Eesti suurimas betoonitööstuses turundus- ja kommunikatsioonijuhina.
Ka mahekaupadesse suhtus Margit Kimmel varem kerge skeptilisusega. «Pidasin mahekaupu natuke elitaarseks ja mõtlesin, milleks neid vaja on, aga poja sündides hakkasid mind tervisliku toitumise teemad rohkem huvitama. Kui olin uurinud, mida suurtööstuses toiduga tehakse, kuidas seda n-ö puhastatakse ja töödeldakse ning kui vähe toitaineid seeläbi alles jääb, hakkasin järjest enam mahetoitu eelistama,» kõneles Kimmel. Viimased aastad on naine olnud enamjaolt taimetoitlane ning tegelenud aktiivselt joogaga.
Algusaeg
Ettevõtlusega alustamine ei ole naise sõnul iseenesest keeruline, kui leidub häid spetsialistidest tuttavaid, kellelt nõu küsida ja kes vajadusel aitavad. Ka Ampstükis on mängus nii mõnegi Margit Kimmeli sõbra käsi – näiteks värvikirevad ning moodsad pakendid kujundas naise professionaalne kujundajast sõbranna, kodulehekülje tegi teine sõber, tootmistehnoloogia osas on nõu andnud pastade tootmisega tegelev vana klassiõde. «Paratamatult ei saa olla ise kõiges spetsialist ja siis on hea targematelt nõu küsida,» nentis ta.
Vahest ehk kõige raskem on alustaval ettevõtjal Margit Kimmeli arvates hallata kogu ettevõtmist tervikuna: toota, pakendada, müüa, transportida, mõelda välja uusi tooteid, turundada, teha raamatupidamist ja nõnda edasi. «Alustav väikeettevõtja peab olema väga mitmekülgne. Sa ei saa keskenduda ühele konkreetsele asjale, vaid pead tegema kõike korraga,» rääkis Margit Kimmel. Naise sõnul on see kõik äärmiselt põnev, kuid samas tuleb arvestada, et 8-tunniste tööpäevadega üldjuhul hakkama ei saa. «Tavaline tööpäev on pigem kümme tundi ja enam.»
Siiski julgustab Margit Kimmel neid, kel on mõtteis huvitavaid retsepte ning soov end väiketootjana proovile panna. Koduköögist tootmist alustades on nõuded küll konkreetsed ja ranged, kuid mitte nii karmid kui suurtööstuses, ning hea viis toodet tarbijate peal testida on müüa neid esialgu laatadel. «Mina müüsin ka kõige esimesed Ampstükid laadal. Tegin enda meelest tohutu koguse – 100 tükki – ja kui need kõik suhteliselt kiiresti ära osteti, sain aru, et taolise toote järele võiks olla nõudlust ja see andis kindlust juurde,» meenutas ta.
Laienemisplaanid
Praegu ei ole Margit Kimmeli firmas Amoor OÜ palgal ühtegi töötajat, abis on olnud naise lähedased, ent niipea, kui tootmine on kodu-
köögist välja kolitud ning soetatud võimsamad tootmismasinad, plaanib Margit Kimmel ka töötajaid palgata. Naine usub, et ruumide leidmine ning tootmise sisseseadmine neis on lähima poole aasta küsimus. «Kui ma tahan kasvada ja tagada, et Ampstükk oleks laiatarbekaup, mis kättesaadav enamikus poekettides, pean suutma oluliselt rohkem toota,» rääkis ta. Ökomaiuse hinda tahab Margit Kimmel tänu suurtele tootmismahtudele võimalikult madalal hoida – praegu maksab see sõltuvalt poest umbes 1,30 eurot tükk.
Niisamuti jätkab naine usinalt tootearendusega. Lisaks senisele neljale Ampstükile on sahtlis veel vähemalt viie maiuse retseptid. Ühtlasi soovib Margit Kimmel koostööd teha toiduainetehnoloogidega. «Tahan teaduslikku poolt juurde tuua. Võib-olla annab neid retsepte väikeste muudatustega veel tervislikumaks muuta.»
Margit Kimmelile meeldib väga idee, et Eesti nišiks võikski olla mahekaubandus. «Inimesed saavad järjest teadlikumaks toidu kvaliteedi osas ja mahekauba ostjaskond laieneb. Ma usun siiralt, et mõte «Eesti ökoriigiks» on täiesti reaalne,» rääkis Kimmel. «Oluline on hoida hindu mõistlikena, et mahekaup oleks kättesaadav ning seda ei peetaks vaid rikaste hobiks. Arenguruumi on muidugi veel palju, aga ma usun, et mahekaubandus on tulevik,» lisas ta.
Artikkel ilmus Postimehe erilehes Maaelu Edendaja.