Keskerakond läks astmelise tulumaksu kavaga uuele ringile

Foto: graafika: Silver Alt

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon algatas eile seadusemuudatuse, mis kehtestaks praeguse ühtse 21-protsendilise tulumaksu asemel kolm erinevat määra ja mis peaks riigikassasse tooma 3,5 miljardit krooni.

Kuus alla 5833 krooni teenitav maksustatav tulu maksustatakse 18 protsendiga, 5833–20 833 krooni 26 protsendiga ning üle 20 833 teenitavalt maksustatavalt tulult tuleks maksta 33 protsenti tulumaksu.

Keskfraktsiooni esimees Kadri Simson nimetas eelnõu erakonna varasematest ettepanekutest märksa detailsemaks. Ühe olulisema erinevusena tõi ta välja, et uue kava kohaselt ei sõltuks maksuastmed mitte brutopalgast, vaid maksustatavast tulust.

Mõtlemisaine puhkuse ajaks

See tähendab, et üleminek ühest astmest teise toimuks alles pärast kõigi tulumaksusoodustuste mahaarvamist. Simsoni hinnangul jagab eelnõu maksukoormust õiglasemalt kui mis tahes teine kõne all olnud variant.

Simsoni väitel võeti praegune väga lihtne maksusüsteem 1990ndate alguses kasutusele eelkõige sellepärast, et seda on kerge administreerida. «Ma arvan, et täna oleme üksmeelel: Eesti riik ja maksuamet suudavad administreerida ka euroopalikku maksusüsteemi,» sõnas Simson, viidates faktile, et astmeline tulumaks kehtib enamikus Euroopa riikides.

Keskerakond esitas eelnõu riigikogule vaid mõni päev enne suvepuhkust, mistõttu see enne sügist nagunii lugemisele ei tule. Simson põhjendas, et parlamendi liikmed peavad jõudma Tartu Ülikooli majandusõppejõudude abiga sündinud eelnõu mõttega läbi lugeda.

Simsoni väitel mõjutaks maksumäärade muutus riigieelarvelisi laekumisi positiivses suunas ja tema hinnangul on kuuest riigikogu erakonnast neli pigem astmelise tulumaksu poolt. Näiteks leidub Simsoni sõnul palju uue maksusüsteemi toetajaid roheliste seas.

Roheliste fraktsiooni esimees Valdur Lahtvee nimetas aga Simsoni väidet keskerakondlase soovunelmaks. «Roheliste erakond ei arva, et sõjakommunismiaegsed meetodid aitaksid tänapäeva ühiskonda edasi viia,» sõnas ta.

Valimiseelne sagin

Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni aseesimees Indrek Saar ei olnud Keskerakonna eelnõu küll näinud, kuid väitis, et põhimõtteliselt on sotsid valmis astmelise tulumaksu ideed arutama.

Küll aga ei torma erakond tema sõnul toetama pelgalt senisele eelarvepoliitikale vastanduvaid ja populismist nõretavaid ettepanekuid.

Eile ühinemisest sotsiaaldemokraatidega teatanud Jaanus Marrandi sõnas, et Rahvaliidu seisukoht kõnealuses küsimuses rolli ei mängi, sest sügiseks, kui eelnõu eeldatavasti parlamendis lugemisele tuleb, on fraktsioon kadunud.

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni aseesimees Andres Herkel nägi eelnõu esitamises valimiskampaaniate aja  lähenemist ega uskunud, et see riigikogus läbi võib minna.

Eelnõu seaduseks jõustumist ei uskunud ka Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Rein Aidma, kelle väitel on tegemist järjekordse katsega ühiskonnas rikkust ümber jagada. «Me ei ole veel nii kaugele jõudnud, et juba hakkame rikastelt ära võtma,» lausus ta.

Pealegi toob keerulisem maksusüsteem Aidma hinnangul kaasa täiendavaid kulutusi maksude kogumiseks.

Samuti prognoosis ta maksupettuste arvu suurenemist. Viimati lükkas riigikogu Keskerakonna tulumaksu seaduse muutmise eelnõu tagasi mullu oktoobris.

Kommentaarid

Indrek Neivelt
ettevõtja:

Ma ei tahaks konkreetse ettepaneku juures hinnata, kas 33 protsenti on palju või vähe, aga meie maksusüsteem tervikuna vajab remonti. Majandusolukord maailmas on muutunud ja ka maksusüsteem peab uue ajaga kohanduma.
Meil on juba raske vahet teha tõsistel ideedel ja propagandal. Sel teemal peaksid rohkem sõna võtma majandus- ja sotsiaalteadlased. Me ei ole enam üheksakümnendate aastate alguses, kus otsuseid tehti nn puusalt tulistades. Ühe maksu kontekstist väljarebimine, isegi kui sellel on mingi mõte, ei kõla valimiseelses propagandas veenvalt.

Heido Vitsur
Arengufondi majandus­ekspert:

Arenenud riikides on astmeline tulumaks kõikjal kasutusel. Ise olen kogu aeg astmelise tulumaksu pooldaja olnud, kuid seda ei ole võimalik nii kiirelt sisse viia, kui viidi käibemaks möödunud suvel.
Progressiivse tulumaksu eeliseks on suurem solidaarsus ühiskonna liikmete vahel, liiga suure varandusliku ebavõrdsuse vähendamine, sest see on reeglina ühiskonda nõrgendav. See võimaldab anda vähem varakatele võimalusi paremini toime tulla. Nii et põhimõtteliselt seisneb selle tähtsus asjaolus, et on loodud madalam esimene aste, mitte selles, et on olemas kõrgem ülemine aste. Astmeline tulumaks tekkiski ju seetõttu, et maksustada tulumaksuga ka neid, kellelt polnud võimalik normaalmäära alusel maksu võtta. Usun siiski, et Kadri Simsoni prognoositud 3,5 miljardit riigikassasse lisanduvat krooni on natuke liiga suur summa.