Rail Balticu Eesti projektijuht: töögruppide tasemel on koostöö ammendunud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rail Balticu Eesti projektijuhi Indrek Sirbi sõnul olid kõik osapooled peale Leedu nõus ettepanekuga, mis oleks Vilniuse probleemi lahendanud, praeguseks on aga koostöö ammendunud, vahendab ERR uudisteportaal.
Sirp ütles ERR-i Brüsseli korrespondendile Johannes Trallale, et projekti partnerriikide töögruppide tasemel on töö ammendunud ning edasi tuleks läbirääkimistega liikuda kõrgemal tasemel.
«Kõik osapooled peale Leedu oleksid olnud nõus sõnastusettepanekuga, mis oleks lahendanud põhilise küsimuse - Vilniuse ühendamise. Leedu oli sellele vastu. Uusi argumente väga enam ei kõlanud,» rääkis Sirp.
Kuna töögrupis ei olnud soovitud edasiminekut, kohtuvad järgmisena riikide asekantslerid ja aseministrid.
Põhiline küsimus on endiselt Vilniuse ühendamine raudteega. «Eesti ei ole Vilniuse ühendamisele kunagi vastu olnud, küll aga pidanud vajalikuks, et enne otsustamist tuleb teostada tasuvusanalüüs ning teiseks peab Euroopa Komisjon andma kinnituse, et Vilniuse ühendus on Rail Balticu projekti osana EL poolt rahastatav,» kommenteeris majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiesindaja Rasmus Ruuda Postimehele.
Projekti koordinaator Pavel Telička ütles eile, et Brüsselile on arusaamatu, miks Leedu algul toetas Rail Balticu kulgemist läbi Kaunase ja on nüüd meelt muutnud.
Ta hoiatas, et kui Rail Balticule tahetakse küsida EL-i toetust, siis tuleb ühisfirma luua lähinädalail.
«Me ei saa suunata Rail Balticut Vilniuse kaudu, sest see oleks vastuolus seadusega,» ütles ta BNS-ile telefoni teel, kui ta oli Brüsselis kohtunud Balti riikide esindajatega.
Telička lisas, et komisjon võib kaaluda Vilniuse ühendamist projektiga juhul, kui teostatavusuuring peab seda vajalikuks.
Tema sõnul nurjus Leedu seisukohtade tõttu esmaspäevane kohtumine, kui Leedu vastuseisu tõttu ei suudetud kokku leppida ühisettevõtte loomises ning Vilniuse lülitamises Rail Balticu senise trassi külge.
Leedu varasema seisukoha ning juba tema enda ja teiste osapoolte heakskiidu saanud kokkuleppe põhjal peaks Rail Baltic kulgema Tallinnast läbi Riia ja Kaunase Poola piirini ilma Vilniust, mis asub marsruudist kõrval, läbimata.
Leedu uus seisukoht on vastuolus varasema kokkuleppega Rail Balticu trassist, mis on saanud juba seaduse jõu, märkis Telička.
Nii Eesti, Läti, Soome kui ka Euroopa Komisjon olid esmaspäeval Läti koostatud Rail Baltica arendamist puudutava kokkuleppe uue versiooniga nõus, kuid Leedu jäi eriarvamusele.
Samas hakkab riikidel aeg otsa lõppema, kuna juba septembriks peab Rail Balticut ehitama hakkav ettevõtte esitama Euroopa Komisjonile taotluse esialgseks rahastamiseks, märkis Telička.
«Kui pole kokkulepet, ei tule ka raha,» rõhutas Telička Brüsselis Eesti ja Läti ajakirjanikega rääkides.
Rail Baltic pole aga mitte ainult Leedu ega isegi mitte ainult Balti riikide projekt. See on osa Põhjamerd Läänemerega ühendavast Euroopa Liidu transpordikoridori projektist, lisas Telička. Seega on Leedu tegevus vastuolus terve Euroopa Liidu huvidega.
Ühe võimalusena projektiga edasi minna oleks luua ühisettevõtte ka ainult Eesti ja Läti vahel, et sel viisil Euroopa Ühendamise Rahastust (CEF) juba septembris raha taodelda, viitas Telička.
Ta tunnistas, et mõnede teiste Ida-Euroopa riikide projektid, kes pretendeerivad samuti ühetkuuluvuspoliitika raames rahale CEF-st, on hästi edenenud.
Kokku on Euroopa Liidu uue seitsmeaastase eelarve sees määratud CFE-le 11,3 miljardit eurot, millest septembris läheb jagamisele neli miljardit. Rail Balticu kogumaksumuseks on hinnatud 3,7 miljardit ja selle ehitus võiks esialgsetel hinnagutel toimuda aastale 2019-2024.
Telička viitas ka Ukraina sündmustele ning avaldas imestust, et sellega seotud julgeolekuolukorra muutus ei ole suutnud aidata Rail Balticus osalevaid riike oma vahel kiiremini kokku leppima.
Kokku on Rail Balticu osas riikidel veel kaheksa teemat, milles ei ole saavutatud konsensust.
Projektis osalevad riigid on pidanud 12 kohtumist ja kokku leppimiseks on sel ajal esitatud 16 erinevat dokumendiprojekti.
Järgmine osapoolte kohtumine Rail Balticu teemal peaks toimuma aseministrite, Eestist asekantsleri tasemel Vliniuses.
Telička lisas, et komisjon võib kaaluda Vilniuse ühendamist projektiga juhul, kui teostatavusuuring peab seda vajalikuks.