Bensiinivargad kimbutavad kütusefirmasid

Juhan Mellik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Bensiinivaraste kasutatud auto.
Bensiinivaraste kasutatud auto. Foto: G4S

Ainuüksi Põhja prefektuur on tänavu kinni pidanud juba neli suuremat bensiinivaraste jõuku. Tanklaketid on vargustele reageerinud ja turvameetmeid tõhustanud.



Sihikindla tegevusega paistis silma suures osas alaealistest koosnev kamp, kes kimbutas Tallinna ja Harjumaa bensiinijaamasid mullu augustist tänavu märtsini. 31 kütusevargust sooritanud jõugu mitu liiget on nüüdseks juba kohtu all.

«Keeruline olukord majanduses pole kuritegevuse vähenemisele kindlasti kaasa aidanud,» lausus Põhja prefektuuri varavastaste kuritegude talituse juht Toomas Jervson.

Tema sõnul ajendab bensiinivargustele kaks põhilist asjaolu. Esiteks on kurjategijatel üsna lihtne tanklates tegutseda. Samuti on kütusehinnad suhteliselt kõrged ja seda on lihtne edasi müüa.
Jervsoni kinnitusel jagunevad bensiinivargad kahte liiki. «Leidub üksiküritajaid, kuid esineb ka organiseeritud tegevust,» lausus ta.

Politsei jaoks on oluline tabada just viimased, kuna nende tekitatav võimalik kahju on suurem kui üksiküritajatel. «Kindlasti ei tähenda see aga seda, et väiksemate varguste puhul politsei ei reageeri,» märkis Jervson.
Eesti Statoili kontseptsioonijuht Kai Realo ei soovinud avaldada konkreetseid nippe, mida vargad kasutavad. «See muutuks «õppematerjaliks»,» põhjendas ta.

Realo sõnul paneb tanklate personal kõiki vargusi tähele, kuid juhtumi kohapeal lahendamiseks füüsiliselt sekkuda ei ole lubatud, sest see võiks töötaja ohtu seada.

«Varguste kohta tehakse avaldused politseisse ning esitatakse kõik materjalid, mis võimaldaks süüdlased kindlaks teha,» ütles ta. «Suur osa nendest tuvastatakse ning paljud on ka oma karistuse saanud.»

Realo sõnul Statoil kütusevaraste mõjul oma teeninduskontseptsiooni muuta ei plaani. «Meie kui täisteenuse pakkuja jaoks on oluline, et kliendi jaoks säiliks võimalus enne tankida ja hiljem tasuda,» lausus ta.

Olerexi turundusjuhi Antti Moppeli sõnul suutis ettevõte majanduslangusega kaasnevat kuritegevuse elavnemist ette näha ja korrigeeris oma tanklate vargakindlust õigel ajal. «Üksikasju ei ole võimalik avaldada, kuid kindlasti ei piirdu jaamade turvameetmed ainult ööpäevaringse videovalvega,» ütles ta.

Lõviosa vargustest moodustavad Moppeli sõnul katsed kütuse eest maksmata ära sõita. «Enamik juhtumitest laheneb siiski 24 tunni jooksul,» märkis ta.

Alexela müügidirektori Aivar Räime sõnul on kurjategijate levinuimaks võtteks valed numbrid, mis tankimise ajaks autole külge kruvitakse. «Samuti oleme täheldanud, et vargad kasutavad keskmisest kallimaid autosid, näiteks Toyota Land Cruisereid,» märkis ta.

Kuna firma plaanib sellel aastal enamikus tanklates kütusemüügi automatiseerida, kaob Räime sõnul varguste probleem Alexelast peagi.

Täpsemaid suurusjärke, kui palju tanklad kurikaelte tegevuse läbi kannatavad, ükski firma avaldama ei soostunud. Politsei soovitab seoses vargustega kõigil, kes märkavad mingit kahtlast tegevust autonumbritega, sellest kindlasti teada anda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles