Urmas Varblane: Euroopa Liidu rahad on muutunud probleemiks
10. aprill 2014, 14:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti peaks teadvustama ja tegelikult on juba teadvustanud, et sõltuvus Euroopa Liidust tulevatest rahadest on muutunud probleemiks, ütles Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane Pärnu Finantskonverentsil «Kuhu läheb Eesti ja kust tuleb raha».
Eesti saab Euroopa Liidust umbes miljard eurot aastas, millele lisanduvad veel heitmekvootidest laekuvad rahad. Kõige rohkem saab Euroopa Liidust Poola (2012. aastal 16 miljardit).
Eesti oli 2007-2013. aastal kõige suurem raha saaja ühe elaniku kohta Euroopas - 4552 eurot elaniku kohta. Me maksame Euroopa Liitu 150 miljonit eurot aastas.
Puhastuluna saame Euroopast viis protsenti SKTst. Majanduskriisi ajal 2009. saime kiiresti 400 miljonit ja täpselt sama palju langesid maksulaekumised ning ilma EL toetuseta oleks Eesti riigivõlg olnud märkimisväärselt suurem.
Väljendit maksudega ei mängita saab vaid tänu Euroopa Liidu rahadele, kui seda ei ole, siis muutuvad maksulaekumised probleemiks. Euroopa Liidu toetuse suurus võrdub 81 protsendiga Eestisse laekunud käibemaksust.
Varblase sõnul tuleb maksud tabuteemade hulgast välja võtta ning hakkama mõtlema, mis saab edasi, kui Euroopa Liidu rahad ära kaovad.